Avalikud navigatsioonikaardid internetis

Vanemkartograafiaspetsialist Dana Repina
Kartograafiaspetsialist Nele Savi
Veeteede Amet

Mõned sajandid tagasi läksid mehed merele eesmärgiga avastada uusi maid. Kellelgi ei olnud aimu, mis toimub horisondi taga, kus paistis vaid meri. Keegi ei saanud ka kindel olla, et ta koju tagasi jõuab. Tähed, usk jumalasse ja lootus olid ainukesed, mis meremehi koju juhatasid.

Aeg on aga edasi läinud ja koos sellega muutunud ka võimalused. Tänavu täitub 41 aastat ajast, mil töötati välja Internet. Selle ülemaailmse võrgu arendamisega muutusid lühikese aja jooksul kättesaadavaks paljud asjad, kaasa arvatud navigatsioonikaardid, millele on ligipääs kõigil, kel Internet parasjagu käepärast.

Eesti on viimasel ajal tuntust kogunud tänu oma infotehnoloogilistele saavutustele, mistõttu pälvinud ka nimetuse „e-riik“. Tänapäeval saab Interneti teel kaupa osta, dokumente allkirjastada, avalikke teenuseid kasutada ning isegi hääletada. Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni 84 liikmesriigi seas on Eesti üks esimestest, kes oma navigatsioonikaarte avalikkusele pakub. Samalaadset teenust osutavad hetkel Ameerika Ühendriigid, Norra ja Saksamaa.

Eesti navigatsioonikaardid on nähtavad kaardirakenduses, mis valmis Veeteede Ameti, Maa-ameti ja PRIMAR-i (Norra Hüdrograafiateenistuse Elektronkaartide Keskus) koostöös.

Maa- ja merekaardi rakendus
Maa- ja merekaardi rakendus

Maa- ja merekaardi rakendus ( http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis)

Kaardirakenduses on võimalik maismaa-alal kuvada Maa-ameti põhikaarti või ortofotosid, mereala info põhineb Veeteede Ameti koostatud elektroonilistel navigatsioonikaartidel. Kaardirakenduse abil saab kasutaja ülevaate veesügavuste, ohtude, navigatsioonimärkide ja muu kohta ning andmete muutumisel kajastuvad muudatused kaardirakenduses ka reaalajas. Kaardirakenduse kuvamine ei nõua eriotstarbelist riist- ega tarkvara. Kuvatavad mereala kaardid on informatiivsed ega ole mõeldud navigeerimiseks.

Eesti merekaardirakenduse prototüüpi hakati tegelikult välja töötama juba 2000. aastate alguses, kuid siis oli see mõeldud piiratud kasutajahulgale. Ideed arendati edasi juba rahvusvaheliste WMS (Web Map Service) standardite järgi ja 2009. aasta lõpul jõudsid navigatsioonikaardid laiema avalikkuse ette.

Tuleb märkida, et eespool mainitu ei ole kaardirakenduse lõplik variant. Lähitulevikus saab avalikkus näha ka navigatsiooni olukorda sisevetel – Lämmijärvel, Peipsi ja Pihkva järvel, Narva jõel ning Emajõel.

Ameerika Ühendriikide (http://ocs-spatial.ncd.noaa.gov/encdirect/viewer.htm) ja Norra (http://kart.kystverket.no/default.aspx?gui=1&lang=2) navigatsioonilise kaardirakendusega võrreldes on Eestil veel arenguruumi, kuhu pürgida. Näiteks oleks tavakasutajale abiks otsingumoodulid, mis annaksid võimaluse leida objekte nime järgi. Norra kaardirakendus pakub palju muu huvitava hulgas näiteks infot meretaseme, jää ning ka teiste meteoroloogiliste parameetrite kohta. Eesti merealade kaardirakenduse tugev külg on aga legendi olemasolu ja atribuutide vaatamise võimalus.

Veeteede Amet on esimese sammu teinud. Selleks et juurde lisada muid kasutajaid huvitavaid andmeid, võiks kaardirakenduse siduda vastavat informatsiooni omavate asutuste andmekihtidega. Näiteks Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut võiks edastada jooksvaid hüdroloogilisi andmeid (veetase, hoovused, soolsus, temperatuur), meteoroloogia mõõteandmeid ja mudelipõhiseid ennustusi. Veeteede Ametil on võimalus oma kaardirakendusele lisada hetkel kehtivaid navigatsioonihoiatusi.

Mida rohkem on aeg edasi läinud, seda turvalisemaks muutunud meresõit. Enam ei minda avastama uusi maid, kuid avastatakse ja töötatakse välja meetodeid, et muuta navigatsioon ohutumaks ning seda puudutava infoga saavad end kursis hoida kõik asjahuvilised.

2 thoughts to “Avalikud navigatsioonikaardid internetis”

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.