Statistics

Statistikaamet (SA) on riigiasutus Rahandusministeeriumi haldusalas, mille ülesanne on pakkuda ametiasutustele, äri- ja teadusringkondadele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ning üksikisikutele usaldusväärset ja objektiivset infoteenust Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse olukorra ning trendide kohta.

Millal statistikat mingi valdkonna kohta avaldatakse on ära toodud avaldamiskalendris.

Mingi statistika on olemas ka merendusvaldkonna kohta. Allpool on ära toodud paar viidet andmebaasidele, mida on võimalik otseselt seostada merendusega.

Valdkond KALANDUSstatistika/majandus/kalandus
Valdkond VEETRANSPORTstatistika/majandus/transport/veetransport

Lisaks leiab lisainformatsiooni Statistikaameti andmebaasist kasutades erinevaid otsingusõnasid nagu nt vesiehitus, paadiehitus, laevaehitus, sadam jms. Kahjuks ei võimalda SA veebirakendus kopeerida otsingutulemuste linke, seega peab huviline ise otsima minema. Sõnaga laev tasub olla ettevaatlik, tulemuseks saate hunniku Laeva vallaga seotud statistikat :)

Kahjuks puudub põhjalikum ülevaade merendusvaldkonna kohta nagu see on olemas näiteks põllumajanduses. Rõõmustav on see, et probleemi on märgatud ka riikliku arengukava “Eesti merenduspoliitika 2011-2020” koostamisel ning üheks ülesandeks võetakse sektorit puudutava statistika täiendamine ning tervikliku süsteemi loomine.

Kui professor Heino Levald mõned aastad tagasi tutvustas hr presidendile merenduse hetkeseisu (pdf, 94 kb), siis tõi ta seal ka ära merenduse osatähtsuse Eesti majanduses:

Eestis on merendusel alati olnud suur tähtsus. Praegu on merenduse osatähtsus Eesti majanduselus 15–20 %.

Kahjuks ei võimalda olemasolev statistika seda täpsustada. Pidades silmas Maailmapanga 1998. aasta soovitusi mereäärsetele riikidele võiks see olla oluliselt suurem. Selleks on vajalik riigi toetus.

Kui aga loeme uues arengukavas sisalduvaid numbreid, siis näeme, et merenduse osatähtsus on suht väike:

Kui vaadata kogu meremajandust tervikuna, siis Maksu- ja Tolliameti andmetele tuginedes võib öelda, et meremajanduse osakaal hõives on veidi üle 4% ning maksulaekumistes üle 3%. Eeltoodu tähendab, et merendussektor annab otseselt tööd vähemalt 25 000 inimesele. Paraku ei ole Eesti statistika jaotus selline, mis annaks sektorist täpse ülevaate. Nt on sellest jaotusest väljas logistikasektori need ettevõtted, mis tegelevad nii mere kui ka maismaatranspordiga. EMTA andmetele tuginedes võib seega öelda, et tegu on minimaalsete numbritega. Tegelik hõive ja maksulaekumine on pigem suuremad.

Varasemates uuringutes 2 on leitud, et merenduse valdkonna 100 suurema ettevõtte kogukäive 2008. aastal ulatus üle 1,9 miljardi euroni. Arvestades, et kõigi Eesti ettevõtete kogukäive oli antud aastal 44,7 miljardit eurot, siis viitab ka see umbes 5%-le osale kogu majandusest.

Konkreetset tulu riigile merendussektorist näitab ka riigi äriühingutest välja võetud dividendide summa. AS Tallinna Sadama ja AS Eesti Lootsi 28,0 miljoni euro suurusest puhaskasumist 2009. aastal võttis riik välja dividendidena 23,7 miljonit eurot ning sai lisaks 4,8 miljonit eurot tulumaksu. See moodustab 17% äriühingutest välja võetud dividendide summast.

Ülaltoodud numbrid (va turism) põhinevad kitsamalt merendusega seotud tegevusalade andmetel. Tegelikkuses ei piirdu merenduse majanduslik olulisus vaid nimetatud tegevusaladega: merendusega on tihedalt seotud nt ka transiidiklastri muud tegevusalad, nagu kaubavedu maanteel ja raudteel jne.

Eelnevad uuringud on näidanud, et transiidi osatähtsus on eksperthinnangute põhjal 5–10% SKP-st, rahvusvaheliste maantee- ja raudteevedudega on hõivatud ca 4500 töötajat. Nende tegevusalade  käekäik ja konkurentsivõime on otseses vastastikuses seoses merendussektori tegevusaladega.

Detailsem kvantitatiivne käsitlus oleks käesoleva dokumendi formaati arvestades aga liiga ressursimahukas, samuti on see rohkem tervikliku transpordi arengukava kui merendusstrateegia osa. Nagu eelpool mainitud, on meremajanduse kui terviku klastrikäsitlus mõnevõrra problemaatiline, kuna sektori osiste omavaheliste seoste tugevus ei ole teada. Sellegipoolest on võimalik kaardistada merendussektori tugevused, nõrkused, võimalused ning ohud, mis potentsiaalselt avaldavad mõju vastastikuste seoste arengule ja tugeva merendussektori väljakujunemisele.

Mõned seonduvad lingid:

Eurostat andmebaas – search database
ÜRO andmebaas – UNdata
OECD andmebaas – OECD Stat Extracts
International Maritime Statistics Forum – maritime data news

On olemas väike vale, suur vale ja on olemas statistika…

One thought to “Statistics”

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.