Eesti sai erilise mereraamatu

Täna esitleti Meremuuseumis Meelis Kupitsa koomiksiraamatut Täiesti tavaline merereis.

Meelis Kupits on joonistuste abil edasi andnud meremeeste elu omas ajastus. Tegu muidugi väljamõeldisega ja jutustajaks on kotermann, aga laevaelu, laeva ja püügimeetodeid on väga hästi kirjeldatud nii, et ka maarott saab hästi aru.

Autor on raamatu kokku pannud oma meremehest isa juttude järgi ja teinud ka põhjalikku tööd meremuuseumis ajastule vastavate raamatute, dokumentide ja fotodega tutvudes.

Koomiksi pildikeel on lõbus, lõõpiv ja osalt isegi absurdne, aga sedavõrd huvitavam on lugeda, sobib ka lastele lehitsemiseks. Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna.

Lugesin raamatut tund aega ja veidi peale. Mind köitis pildikeel ja detailid, päris palju on vaeva nähtud laevade joonistamisega. Palju kilde oli, mitu korda turtsatasin naerma nii naljade, riukalike joonistusideede, nõukaaegsete absurdsuste (nt üsna värskelt ehitatud või remonditud laevade pidev lagunemine) kui ka vihjete peale „ridade vahel“. Ja muidugi oli palju äratundmist enda jaoks. Ma ise 1996. aastal sõitsin ühel baaslaeval ja paar aastat hiljem olin 10 kuud BMRTK-l tööl, Barentsi merel traalisime krevette. Kalamehe elu sai elatud vähemalt nii palju, et raamatus äratuntavaid kohti leidus.

Muidugi minu esimeste merereiside ajal ei olnud enam läänest träni toomist, aga mul oli lapsena sellega kokkupuuteid, kui naabrimehe poeg tõi piiri tagant kingitusi (kapten Valeri Sepp).
Vihjatakse ka Eesti suurele abile Angoolas ja kirjeldati seda, kuidas kasutusest maha jäetud laevu hävitati.

Koomiksiraamatu autoril on olnud täpne jutustaja ja ilmselt on joonistamisel kasutusel olnud ka skeemid või laevamudelid meremuuseumist. Nagu autor esitlusel ütles, siis alustas ta raamatu koostamist juba 6-7 aastat tagasi, tean, et ta joonistas vähemalt aasta ja sellele lisaks terve aasta ta ainult värvis joonistusi.

Sain raamatust ka ise palju uut teada. Näiteks seda, et kalalaevadel kasutati ka purjeid ja nooda kokku tõmbamisel lasti paat vette, et laeva tõmmata noodast eemale.

Väga hea raamat, läbi kotermannide jutustus hea vaatenurk, mis seob eri lood, lugu on väga hästi üles ehitatud, kõrvalepõiked põhiteemast loomulikud.

Tänapäeval ohitakse aina, kui raske on „Kalevipoegadel“ Soomes, aga see koomiksiraamat toob välja, et meremehed on sellise kaugelu peal olnud aastakümneid. Oma tormide, palavuse talumise, “läikiva” südame, laeva jäätumiste, tüütute tolliametnike, laevakokkupõrgete, igast jamadega masinatel ja seadmetel, tühjade võrkude, kojumineku pidevate edasilükkamiste, külmutatud jõulupuude, tüütute sõukruviprobleemide, totaka laevakoera, laevakino, järjestike kellakeeramiste ja kaugenevate kaldatuledega.

Hea raamat, ostsin endale, sobib ka kingituseks igas eas mehele!

Raamatu esitlust Meremuuseumis saab vaadata Facebookist tagantjärele (alates 6. minutist). Esitlusel sai sõna kapten Peedu Kass, kes rääkis, miks raamat talle meeldib ja milliseid mälestusi tema enda merereisidest see lugu esile tõi.

Loe ja vaata lisa siit: raamatud.elu24.ee
Saarlane ja tema kirg
Kõvakaaneline raamat on ka Rahva Raamatu veebipoes müügil.

Hea, et selliseid raamatuid ikka luuakse! Aitäh Meelisele vaeva ja südametöö eest!

Mairold

meremees ja sulesepp

Leave a Reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.