Ajakirjale Meremees saatis loots Olev Tõnismaa fotod laevast, mis meie suurimasse sadamasse sildus. Muuga sadam oli selle tuliuue ja innovaatilise laeva jaoks esimene välissadam. Madli Vitismann uuris maad ja sellest järgnev lugu, mille Meremehe toimetus lahkelt avaldada lubas.
Esimene sihtsadam – Muuga
Otse Peterburist Admiraliteedi Laevatehasest tulnud Sovcomfloti 70 000-tonnine arktiline süstiktanker “Mikhail Ulyanov” sildus 9. märtsil Muuga sadamas.
See laev on elluviidud näide toonase presidendi Vladimir Putini suuniste järgimisest Venemaa merenduses: Venemaa kaup Vene lipu all Venemaa reederite Venemaal ehitatud laevadele. Eriti rõhutas Vene riigipea seda Merekolleegiumi väljasõiduistungil Murmanskis 2. mail 2007, aga ka teistel puhkudel.
“Mikhail Ulyanov” on kavandatud Prirazlomi leiukohast naftat Murmanskisse vedama. Et selle põhitööni on veel aega, suundus laev Muuga sadamasse, et siit masuudilastiga Rotterdami sõita. Praegu veel Küprose lipuga ”Mikhail Ulyanov” ilmselt registreeritakse mõni aasta tagasi loodud Venemaa rahvusvahelisse registrisse, sest ka selline on valitsuse suunis. 119 tankeriga Sovcomflot sai valitsuselt erandliku õiguse rannavedudeks selle nn teise registri laevadega. Teistel reederitel sellist õigust pole.
257 m pikkuse ja 34 m laiuse topeltkerega tankeri süvis lastis on 13,6 m ja töökiirus 16 sõlme. Jääklassiga 1A1 laeva roolikambris on Transas’i jääradar ning jäämurdja abita peaks toime tulema kuni 1,2 m paksuses jääs. ”Mikhail Ulyanovil” on puurtorni juures töötavale laevale vajalik laadimisseade vööris ning kopteritekk. Tehniliselt maailma tippklassi kuuluvas laevas võis meie lootsi Olev Tõnismaa sõnul tunda lääne mõjutusi ruumide ja seadmete paigutusel, aga näha ka Vene ehituse eripära.
- Mikhail Ulyanov Muuga sadamas 2010 a algul
- Mikhail Ulyanov Muuga sadamas, vaade navigatsioonisillast
- Mikhail Ulyanovi navigatsioonisilla SPS control
Venemaa vanimast, 1704. a. Peeter Esimese asutatud Admiraliteedi Laevatehasest on Sovcomflot käesoleval sajandil tellinud vähemalt kümmekond tankerit. Selle seeria laevadest järgmine – “Kirill Lavrov” – peaks valmima tänavu teises kvartalis.
Madli Vitismann
Olev Tõnismaa fotod
Meremees 2010, nr 1
————————————–
MB kommentaar: Tuleb välja, et ka meie idanaaber on asunud merendust suunama ja toetama riigi kõige kõrgemal tasemel ja alustatud juba mõned aastad tagasi. Oma maal ehitatud ja oma reederite laevadega oma tootjate kaupa oma lipu all vedamas. See kõlaks ka ju meil hästi. Sama mõtteviisi rakendumisel meil kümne laeva ehitamisel ja rakendamisel saaks tööd otse ja kaude umbes 4000 inimest. Võibolla rohkemgi. Praegusel tööpuuduse ajastul kuluks ära. Ja need töökohad ei oleks nö sotsiaalsed töökohad. Pealegi on tegemist riigi jaoks strateegiliselt ja julgeolekuliselt mitte väheolulise otsusega. Selles pole muidugi kahtlust, et Põhja-Jäämeres on Venemaal vägagi suured huvid. Ja mitte ainult Venemaal.
Uudis ka meie poliitikute jaoks lugemiseks, et kaasajal on Venemaalgi riiklikult suunatav kindel merenduspoliitika, mis on juba käivitunud. Võib muidugi kritiseerida, et kuidas, aga selge on see, et juba tegutsetakse. Erinevalt meist. Mõneti oli Mikhail Ulyanovi külaskäik kui venepoolne jõudemonstratsioon (meil on, aga teie…), mille meie poliitikud muidugi maha magasid.
Vaata lisa: vesseltracker.com, ship-technology.com
Kui kõik “vene” oma on, siis miks ahtris “Limassol” kirjas on?
Hetkel ongi laev veel Küprose lipu all. Nii on artiklis ka ära mainitud. 2005. aastal näitasid uuringud, et 90% Venemaa laevaomanikele ehitatud laevadest liiguvad koheselt teiste, vabamate registrite alla. Põhjuseks olid pangad, kes lihtsalt ei nõustunud finantseerima Vene lipu alla ehitatavaid laevu. Seetõttu oli Venemaa sunnitud ellu äratama teise laevaregistri, Russian International Ship Register. Kõik uued “Arctic shuttel tanker” seeria laevad lähevad Venemaa teise registri alla. Varem või hiljem :)