Eelmise aasta lõpus sai Tallinna linnavalitsus hakkama uue maksu kehtestamisega. Kuigi kohalike maksude seaduses on see võimalusena olemas, on paadimaksu seadus ajast maha jäänud, maksude seadus koostati ju enne viimaseid meresõiduohutuse seaduse redaktsioone.
Paadiomanike protestikisa on suur, sest maks on ebaõiglane ja lisaks proportsioonides ebavõrdne. Niikaua, kui Eesti seadusandlus ei toeta paadimaksu sellisel kujul, ei ole minuarust vaja ka linnavalitsuse ürituse vastu allkirju koguda ja oma energiat kulutada. Pigem tundub see aktsioon linnapea vastu allkirjade kogumisena, aga miks nimetada seda paadimaksu vastaseks allkirjade kogumiseks? Ja samuti tundub selle maksu kehtestamise eesmärk midagi muud olevat kui paadiomanikelt raha korjamine. Näiteks riigilt millegi väljapressimine või mingi kompensatsiooni saamine, kui Toompea otsuste või otsustamatuste tõttu ei saa rakendada kohalikule omavalitsusele vajalikku seadust.
Olen sellest ka varem kirjutanud, et kõik algab definitsioonidest ja mõistetest, mis on väikelaev ja mis on laev. Väikelaevad ei pea tehnilist ülevaatust läbima. Seni kuni ei ole kohalike maksude seaduse vastavat parandust riigikogus arutama hakatud, ei saa ka linnavalitsus seda maksu rakendama hakata. Registreerimiseelne ülevaatus ja tehniline ülevaatus on kaks erinevat asja. Kui registreerimiseelsel ülevaatusel kõik dokumendid veesõidukiga klapivad, siis ei saadeta seda täiendavale ülevaatusele, mis on tehniline ülevaatus.
Väljavõte ühest määrusest:
Nõuded väikelaeva varustusele, väikelaeva tehnilise ülevaatuse kord ja kontrollakti vormid väikelaeva registreerimiseks ning väikelaeva või jeti pisteliseks kontrollimiseks
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. mai 2007. a määrus nr 37
3. peatükk
VÄIKELAEVA TEHNILINE ÜLEVAATUS
§ 12. Väikelaeva tehnilise ülevaatuse teostamine
(1) Väikelaeva tehniline ülevaatus teostatakse:
1) meresõiduohutuse seaduse § 35 lõikes 8 nimetatud juhul enda tarbeks ehitatud väikelaevale, mida ei lasta viie aasta jooksul turule, või enne 2004. aasta 1. maid kasutusele võetud väikelaevale, millel puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat;
2) pärast väikelaeva konstruktsioonilist ümberehitust;
3) väikelaeva omaniku soovil.
Laeva definitsioon meresõiduohutuse seaduses: laev – veesõiduk, mida kasutatakse majandustegevuseks, kutsetööks, riigihaldusülesannete täitmiseks või kutsekoolituseks. Laevana käsitatakse ka üle 24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks.
väikelaev – veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht, kaater ja muu selline), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks, sõltumata registrikuuluvusest. Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguteks kasutatavat spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud veesõidukit (näiteks jett, purjelaud, purjejaht, võistluspurjekas ja muu selline) ning primitiivse konstruktsiooniga veesõidukit (näiteks ruhi, ruup, lodi, süst, kanuu, vesijalgratas ja muu selline) ja erikonstruktsiooniga veesõidukit;
majandustegevus – veesõiduki kasutamine tulu saamise eesmärgil. Majandustegevusena ei käsitata veesõiduki kasutamist või rentimist sporditegevuseks ja vaba aja veetmiseks, samuti kasutamist väikelaevajuhtide koolituseks või esitlemist müügi eesmärgil;
Maksu kehtestamise või selle võimatuse võti on definitsioonides.
Laev on laev ja väikelaev on väikelaev. Laeva alaliik on alla 12-meetrine laev ja neid alaliike on veel.
Laeva ja väikelaeva ühisnimetaja on v e e s õ i d u k.
Laev on majandustegevusega tegelev veesõiduk.
Väikelaev on vaba aja veetmiseks ette nähtud veesõiduk.
Eelnõu koostajad kasutavad ka valesid termineid. Eesti seadusandluses ei ole olemas majandustegevusega tegelevat laeva (kuna laev on ise majandustegevusega tegelev veesõiduk – majandustegevusega tegelev laev on sel puhul kui majandustegevusega tegelev majandustegevusega tegelev veesõiduk).
Ei ole olemas majandustegevusega tegelevaid väikelaevu. Kui väikelaeva parameetritega veesõiduk tegelebki majandustegevusega, siis on ta juba laev ja ka laevaregistris. Kui see sõidab lõbu, siis on see väikelaevaregistris ja ülevaatuskohuslane üldjuhul ei ole.
Veesõiduki registreerimisel on paadi ostja see, kes ütleb, milleks seda kasutad, kas lõbusõiduks või majandustegevuseks. Viimast on aga raske kontrollida, kui väikelaev oma tegevusega raha teenib. Siis registreeritakse oma alus väikelaevaks ja muresid on vähem. Siit selgub, et sel juhul, kui paadimaks kehtestatakse, on tegemist kui vabatahtliku maksuga. Ise registreerisid ta laevaks…
Allkirjade kogumine on kui tuulega võitlus, kulutame palju energiat, aga tolku ei ole. Küll on mõistlik protestida teiste huvispordialadega võrreldes diskrimineeriva hoiaku suhtes (teiste huvispordialade infrastruktuure rahastatakse tavamaksudest). Ja pigem vastukäiguna algatada eelnõu paadimaksu kaotamisest kohalike maksude seadusest.
Sellele vaatamata tuleb üllatusteks valmis olla, sest me ei tea ju poliitikute tegelikke eesmärke.
——————————————————————————————-
8. märtsi täiendus: Kipper.ee seltskond on juba ettepaneku paadimaksu kaotamise kohta teinud, loe siit: Osale.ee