Meremees 2004 – Kas suhtumine on muutunud?

Tuttava soovituse põhjal sirvisin vanu ajakirju Meremees ja 2004. aasta kevadenumbrist leidsin üht-teist põnevat, mis aktuaalne praegugi.

Siinkohal kolm artiklit ajakirjast Meremees 2004, nr. 2-st, esimene arvamusartikkel Madli Vitismannilt, mis oli ajendatud kahest MKM-i pressiteatest, mis allpool ka näha.

Pöörake tähelepanu 30. aprilli MKM-i pressiteate kuupäevale ja kellaajale: see oli reede ja ühtlasi pühade-eelne päev. Seega meie minister teatas, et EL käib vale jalga, pool tundi enne seda, kui me astusime Euroopa Liitu.

Mis on vahepeal muutunud? Oleme Euroopa Liidus, mis surub meile ome merenduspoliitikat peale, ka ei ole Eesti enam odava tööjõu maa (meremeeste puhul ju tegu maailmas hinnatud professionaalidega). Vahepeal on lõpetatud tulumaksu vähendamine eraisikutele, see tähendab, et kümnendi algul loodud jäigast maksupoliitikast on osalt järele antud. Ja muidugi on Eesti lipu alla väga vähe kaubalaevu järgi jäänud.

Muutunud ei ole riigimeeste suhtumine merenduse vajalikkusesse. Nii kui tõstatatakse vajadus meremajanduse taastamiseks, küsitakse Toompealt, et tõestage, mis on meie merenduses halvasti. Pidevalt on esile toodud Tallinki (vt. ka allpoololevaid pressiteateid), adumata, et kaubalaevastik ei koosne vaid sellest ettevõttest ja maailmameri on suurem kui vaid Soome laht.

Rahvusvaheline konkurentsisituatsioon halvenes Eesti laevnike jaoks märgatavalt juba majanduskasvu aastail, pressiteate järgi lubatakse selleks puhuks midagi ette võtta. Eesti valitsus ei ole ka oma kuue aasta tagustes pressiteadetes teisigi lubatud samme astunud, ei ole asunud toetama oma laevandust ega ole ka teinud EL-i koridorides lobbytööd, et mujal doteerimised lõpetataks (või muudetaks). Pigem kaotati järjest ja järjest laevandussõjas Soomega.

Praegu oleks aeg kuue aasta tagune seisukoht ümber mõelda ja tuleks igasugu aastaid kestvate analüüsimiste asemel hakata konkreetseid samme astuma. Merenduspoliitika arengukava koostajatele üht-teist kõrva taha panna.

________________________________________________________________________

Madli Vitismann: Pool tundi enne Euroopa Liitu

30. aprillil kell 15.21 saabus majandus– ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade selle kohta, et Eesti reederid riigiabi ei vaja. Põhjenduseks see, et Eestis on meremeeste palgad koos maksudega ligi kolm korda madalamad kui konkurentidel. Ning arvestades Soome ja Rootsi riigiabiskeeme on kulud palkadele ligikaudu kaks korda madalamad kui riigiabi saavatel konkurentidel.

Vähe sellest, veel enne tegelikku ELi jõudmist kavatses ministeerium Euroopa Liidu vastavates töögruppides tõstatada küsimuse riigiabi andmise järk–järguliseks lõpetamiseks Euroopa Liidu siseliinidel.

Ometi oli peaminister Siim Kallas 11. aprillil 2002, kuu aega enne ”Romantika” valmimist, selgitanud Riigikogus, et laevadel maksuvabast kaubandusest loobumise tõttu tuleb kaaluda teisi võimalusi laevafirmade toetamiseks, et nad saaksid oma investeerimisprogrammid lõpetada ning et valitsus peaks olema sellest huvitatud. Toona oli juttu suurusjärgust umbes 400 miljonit krooni, tõsi, mitte kõnealusel istungil.

Hiljem, kui riigiabi seoti teiste laevafirma makstavate maksudega, oleks nt. Tallink võinud saada ca 100 miljonit krooni aastas. Seega summa, mille Tallink kannab Maksuametile igal aastal üle töötajate tulu– ja tööandja sotsiaalmaksuna. Selles suurusjärgus riigiabi Tallink taotleski, kuid nagu pressiteatest näha, majandus– ja kommunikatsiooniministeerium riigiabi loa taotlemise protseduuri ei algata ega plaani selleks raha 2005. a. riigieelarvesse.

Vaatab valele poole

Ministeerium võrdleb Eesti meremeeste palku Soome ja Rootsi omadega ja arvutab ilmselt õige suhtarvu. Kuid Eesti laevafirmadega konkureerivad ka Läti ja Leedu laevafirmad Läänemere laevaliinidel, mis nüüd on Euroopa Liidu siseliinid. Ning Läti ja Leedu laevafirmad maksavad netopalka, kusjuures nende meremeeste palgad vaevalt küll Eesti meremeeste palkadest kordades suuremad on. Tõsi, nad ei sõida Tallinn–Helsinki liinil, kus Eesti meremeeste palku tuleks võrrelda peale Soome ka Norra ja Itaalia omadega.

/—/

Madli Vitismann

Meremees 2004, nr. 2

________________________________________________________________________

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade 30.04.2004 kell 15:21

Ministeerium ei algata reederite riigiabi taotluse menetlust

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul ei ole praegusel hetkel Eesti laevafirmadele riigiabi taotlemise menetluse algatamine põhjendatud. Reederite huvide kaitseks luuakse spetsiaalne töögrupp, mille ülesandeks on valmistada ette lahendused juhuks, kui rahvusvaheline konkurentsisituatsioon peaks tulevikus Eesti laevnike jaoks märgatavalt halvenema.

Ministeerium peab äärmiselt oluliseks Eesti ettevõtete head käekäiku rahvusvahelistel turgudel ning võrdse konkurentsipositsiooni tagamist ja säilitamist, kuid samal ajal on valitsus suhtunud ja suhtub jätkuvalt suure ettevaatlikkusega ettevõtete toetamisse läbi riigiabi andmise.

Minister Meelis Atoneni sõnul on Eesti loonud oma ettevõtetele võrreldes teiste riikidega soodsa majanduskeskkonna. “Kuna Eesti riik kogub oma eelarvesse mõningate naaberriikidega võrreldes oluliselt väiksema osa sisemajanduse koguproduktist, saab ka võimalike toetusmeetmete maht olla väiksem ning igasugune abi peab olema äärmiselt põhjendatud,” lausus Atonen.

Käesoleva aasta alguses analüüsis ministeeriumitevaheline töögrupp Tallinn-Helsingi rahvusvahelisel laevaliinil reisijateveo teenust osutavate reederite konkurentsitingimusi. Analüüsis leiti, et maksuvaba kaubanduse kadumine Tallinn – Helsingi liinil toob tõenäoliselt kaasa reederite kasumlikkuse languse. Kuid kuna maksuvaba kaubanduse kadumine puudutab kõiki sellel liinil tegutsevaid laevafirmasid, ei moonuta taoline muudatus ettevõtete konkurentsipositsiooni.

Eestis on reinvesteeritud kasum vabastatud tulumaksust ning meremeeste palgad koos maksudega ligi kolm korda madalamad kui konkurentidel. Arvestades Soome ja Rootsi riigiabiskeeme, on kulud palkadele praegu ligikaudu kaks korda madalamad kui riigiabi saavatel konkurentidel.

Eeltoodust tulenevalt ei alusta majandus- ja kommunikatsiooniministeerium praegusel hetkel Eesti laevafirmade toetamiseks riigiabi loa taotlemise protseduuri ega planeeri selleks vahendeid 2005. aasta riigieelarvesse.

Arvestades laevandussektori olulisust Eesti majandusele ja nähes ette palgaerinevuste kiirest kahanemisest tingitud konkurentsisituatsiooni võimalikke muutusi tulevikus, kavatseb ministeerium Euroopa Liidu vastavates töögruppides tõstatada küsimuse riigiabi andmise järk- järguliseks lõpetamiseks Euroopa Liidu siseliinidel, kus konkureerivad omavahel üksnes Euroopa Liidu ja Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide laevafirmad.

Minister Meelis Atoneni sõnul moonutavad Soome ja Rootsi riigi poolt nende lipu all sõitvatele laevafirmadele võimaldatav riigiabi oluliselt kogu laevandusturgu. “Minu hinnangul ei ole ühegi Läänemere riigi jaoks kasulik olukord, kus toimub Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline maksukonkurents laevafirmade toetamiseks. Näiteks hiljuti teatas Soome valitsus, et kavatseb laevafirmadele eraldatava abi mahtu veelgi suurendada,” lausus Atonen.

Kuivõrd lahenduste leidmine rahvusvahelisel tasandil on pikaajaline protsess, astub ministeerium koheseid samme Eesti laevanduse konkurentsivõime kindlustamiseks. Luuakse töögrupp, mille ülesandeks saab jälgida laevafirmade majandusnäitajate muutumist 2004. aasta teisel poolel peale Eesti astumist Euroopa Liitu ja maksuvaba kaubanduse kadumist Tallinn-Helsingi liinil. Juhul, kui sellel perioodil toimub Eesti reederite konkurentsipositsiooni märgatav halvenemine, saab töögrupp valmistada ette põhjendatud ja läbimõeldud riigiabi loa taotlus.

Riigiabi andmise loa olemasolu annab riigile õiguse, kuid mitte kohustuse riigiabi andmiseks. Ministeerium peab oluliseks, et ajaks, mil kaovad palgaerinevused Eesti ning konkureerivate riikide vahel arvestades viimaste poolt võimaldatavat abi, oleks Eestil olemas valmisolek oma ettevõtjaid toetada.

Lugupidamisega,

Avalike suhete osakond

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

________________________________________________________________________

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade 16.03.2004

Valminud on ülevaade laevafirmade konkurentsitingimustest pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga

Tallinn – Helsingi laevaliinil tegutsevate reederite konkurentsitingimuste analüüsist selgub, et võrrelduna Soome ja Rootsi laevafirmadega langevad maksuvaba kaubanduse kadumisel suhteliselt enam Tallinki rentaablusnäitajad.

Koostatud ülevaade esitab kokkuvõtte analüüsist, mille eesmärgiks oli võrrelda rahvusvahelisel laevaliinil Tallinn-Helsingi reisiveoteenust osutavate reederite konkurentsitingimusi pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt saab võrdsete konkurentsitingimuste tagamine olla aluseks riigiabi andmisele. Töö eesmärgiks ei olnud konkreetse riigiabi taotluse põhjendatuse analüüs ega võimalikule abitaotlusele hinnangu andmine.

Ülevaates esitatud võrdlus keskendub peamiselt reederi asukohariigist sõltuvatele teguritele, mis mõjutavad laevandusettevõtte konkurentsivõimet läbi tulu- või kulubaasi. Vaatluse all olid otsesed ja kaudsed maksud, võimaldatav riigiabi ning muud toetused.

Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga kaob Tallinn-Helsingi, aga ka Tallinn-Stockholm laevaliinil pardalt kaasa müüdavate kaupade vabastus aktsiisi- ja käibemaksust. Tallinn-Stockholmi liinil on võimalik maksuvaba kaubandust jätkata tänu Ahvenamaa läbimisele reisil.

Nimetatud muudatusest tulenev maksukoormuse tõus puudutab nii Eesti kui teiste riikide vedajaid, kes opereerivad Tallinn-Helsingi liinil. Tallink on oma konkurentidest enim orienteerunud Tallinna-Helsingi laevaliinile, mistõttu on maksuvaba kaubanduse kaotamisel firma kulude kasv ja rentaabluse langus suhteliselt suurem võrreldes konkureerivate vedajatega.

Kuigi juriidilise isiku maksustamise seisukohalt on Eesti maksusüsteem soodsam kui Soomes või Rootsis, toetavad Soome ja Rootsi riigid laevafirmasid otseselt, peamiselt meremeeste tulu- ja sotsiaalmaksu arvelt.

Tehtud arvutuste kohaselt langeb Tallinki tegevus- ja puhaskasumi rentaablus konkurentidest madalamaks, kui Soome riik kahekordistab oma toetused reederitele. Juhul kui Soome kavandatavaid toetusi ei rakenda, jääksid Tallinki rentaablusnäitajad konkurentidest kõrgemaks ka pärast maksuvaba kaubanduse kadumist.

Rahvusvahelisel laevaliinil Tallinn-Helsingi reisiveoteenust osutavate reederite konkurentsitingimusi võrdleva analüüsi koostamisel osalesid Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning AS Tallink Grupp esindajad.

Analüüsi terviktekst on avaldatud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel www.mkm.ee rubriigis “uuemad teemad”.

Lugupidamisega,

Avalike suhete osakond

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

________________________________________________________________________

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade

30.04.2004

Ministeerium ei algata reederite riigiabi taotluse menetlust

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul ei ole praegusel hetkel Eesti laevafirmadele riigiabi taotlemise menetluse algatamine põhjendatud. Reederite huvide kaitseks luuakse spetsiaalne töögrupp, mille ülesandeks on valmistada ette lahendused juhuks, kui rahvusvaheline konkurentsisituatsioon peaks tulevikus Eesti laevnike jaoks märgatavalt  halvenema.

Ministeerium peab äärmiselt oluliseks Eesti ettevõtete head käekäiku rahvusvahelistel turgudel ning võrdse konkurentsipositsiooni tagamist ja säilitamist, kuid samal ajal on valitsus suhtunud ja suhtub jätkuvalt suure ettevaatlikkusega ettevõtete toetamisse läbi riigiabi andmise.

Minister Meelis Atoneni sõnul on Eesti loonud oma ettevõtetele võrreldes teiste riikidega soodsa majanduskeskkonna. “Kuna Eesti riik kogub oma eelarvesse mõningate naaberriikidega võrreldes oluliselt väiksema osa sisemajanduse koguproduktist, saab ka võimalike toetusmeetmete maht olla väiksem ning igasugune abi peab olema äärmiselt põhjendatud,” lausus Atonen.

Käesoleva aasta alguses analüüsis ministeeriumitevaheline töögrupp Tallinn-Helsingi rahvusvahelisel laevaliinil reisijateveo teenust osutavate reederite konkurentsitingimusi. Analüüsis leiti, et maksuvaba kaubanduse kadumine Tallinn – Helsingi liinil toob tõenäoliselt kaasa reederite kasumlikkuse languse. Kuid kuna maksuvaba kaubanduse kadumine puudutab kõiki sellel liinil tegutsevaid laevafirmasid, ei moonuta taoline muudatus ettevõtete konkurentsipositsiooni.

Eestis on reinvesteeritud kasum vabastatud tulumaksust ning meremeeste palgad koos maksudega ligi kolm korda madalamad kui konkurentidel. Arvestades Soome ja Rootsi riigiabiskeeme, on kulud palkadele praegu ligikaudu kaks korda madalamad kui riigiabi saavatel konkurentidel.

Eeltoodust tulenevalt ei alusta majandus- ja kommunikatsiooniministeerium praegusel hetkel Eesti laevafirmade toetamiseks riigiabi loa taotlemise protseduuri ega planeeri selleks vahendeid 2005. aasta riigieelarvesse.

Arvestades laevandussektori olulisust Eesti majandusele ja nähes ette palgaerinevuste kiirest kahanemisest tingitud konkurentsisituatsiooni võimalikke muutusi tulevikus, kavatseb ministeerium Euroopa Liidu vastavates töögruppides tõstatada küsimuse riigiabi andmise järk- järguliseks lõpetamiseks Euroopa Liidu siseliinidel, kus konkureerivad omavahel üksnes Euroopa Liidu ja Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide laevafirmad.

Minister Meelis Atoneni sõnul moonutavad Soome ja Rootsi riigi poolt nende lipu all sõitvatele laevafirmadele võimaldatav riigiabi oluliselt kogu laevandusturgu. “Minu hinnangul ei ole ühegi Läänemere riigi jaoks kasulik olukord, kus toimub Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline maksukonkurents laevafirmade toetamiseks. Näiteks hiljuti teatas Soome valitsus, et kavatseb laevafirmadele eraldatava abi mahtu veelgi suurendada,” lausus Atonen.

Kuivõrd lahenduste leidmine rahvusvahelisel tasandil on pikaajaline protsess, astub ministeerium koheseid samme Eesti laevanduse konkurentsivõime kindlustamiseks. Luuakse töögrupp, mille ülesandeks saab jälgida laevafirmade majandusnäitajate muutumist 2004. aasta teisel poolel peale Eesti astumist Euroopa Liitu ja maksuvaba kaubanduse kadumist Tallinn-Helsingi liinil. Juhul, kui sellel perioodil toimub Eesti reederite konkurentsipositsiooni märgatav halvenemine, saab töögrupp valmistada ette põhjendatud ja läbimõeldud riigiabi loa taotlus.

Riigiabi andmise loa olemasolu annab riigile õiguse, kuid mitte kohustuse riigiabi andmiseks. Ministeerium peab oluliseks, et ajaks, mil kaovad palgaerinevused Eesti ning konkureerivate riikide vahel arvestades viimaste poolt võimaldatavat abi, oleks Eestil olemas valmisolek oma ettevõtjaid toetada.]

Mairold

meremees ja sulesepp

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.