Kas nüüd läheb ka meil meretuuleparkide ehitus lahti?

Täna kiideti valitsuse istungil heaks eelnõu, mis reguleerib avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, näiteks tuuleparkide ehitamist.

Vahepeal üritati sadamaseaduse sees reguleerida merre ehitamist, aga lõpuks lülitati see sadamaseadusest välja (võeti vastu 10. juulil) ja sellesse jäi vaid kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste ja veekaablite ehitamise regulatsioon.

Varsti on laevad tuulikutega teel

Pildil Sea Power tuulikute osasid merele vedamas. Kas sama pilti saab varsti näha ka Eesti sadamates?

Loodame, et tuulikute ehitajad on stardivalmis ja nüüd läheb töö täie rauaga lahti. Kas sadamad on meretuuleparkide ehituste varustamiseks valmis? Kas meil on vastava ala oskustöölisi pakkuda või tuuakse need väljast?

Juba aastal 2007 kuulutati, et Hiiumaa lähedale on kerkimas maailma suurim merre rajatav tuulepark (ÕL 24.04.2007), kahesaja tuulikuga. Praegu veel suurima meretuulepargi tuulikute arv ei ulatu sajanigi. Kuid järgmisel aastal alustatakse Inglismaal 341 tuulikuga pargi rajamist, seega meie kahesajane ei saa kunagi olema suurim tuulepark maailmas.

Hea uudis Toompealt, kuid see ei varja asjaolu, et oleme Euroopast lootusetult maha jäänud. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks Eestil taastuvenergia osa tõsta 2020. aastal 25 protsendini. Kas jõuame? 

Valitsuse briifinguruum 03.09.2009: Vastuvõetud eelnõu reguleerib avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, näiteks tuuleparkide ehitamist, sest praegu vastav regulatsioon puudub. Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste, näiteks sadamate, samuti veekaablite ehitamise regulatsiooni võttis Riigikogu vastu sadamaseaduse koosseisus.

Selleks, et isik saaks hakata kavandama avalikku veekogusse rajatise ehitamist, tuleb Vabariigi Valitsuselt taotleda uuringuluba. Selle alusel tehtud uuringute tulemusena otsustab valitsus hoonestusloa andmise üle. Hoonestusluba annab õiguse taotleda ehitusluba, hiljem kasutusluba. Nii uuringuloa kui hoonestusloa taotluse menetleja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Hoonestusluba kehtib üldjuhul 50 aastat, nimetatud tähtaja lõppedes on isikul õigus taotleda tähtaja pikendamist järgnevaks kuni 50 aastaks.

Avalikku veekokku rajatud ehitise eest peab isik tasuma riigile hoonestustasu, milleks on teatav protsent vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmisest väärtusest. Tuuleparkide puhul on see tasu 7% tootmismaa keskmisest väärtusest, muude ehitiste puhul 4%. Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel. Hoonestustasu suuruse arvestamise eeskujuks on võetud riigimaale hoonestusõiguse seadmise tasu suurused.

Mairold

meremees ja sulesepp

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.