Vabariigi Valitsuse 02.02.2012 istungil mainiti ka sõna “meri”

2. veebruari Valitsuse istungil arutati järgmiseid merendusega seotud teemasid:

Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruse nr 135 „Kutselise kalapüügi võimalused 2012. aastaks“ muutmine

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse püügivõimalused ja aastane lubatud saak, mis võimaldab Eesti kaluritel püüda kala neile ajaloolise püügiõiguse alusel kuuluvate osakute mahus 2012. aastal. Lubatud saak kehtestatakse tulenevalt Euroopa Liidu Nõukogu määrusest ning Eesti ja Venemaa valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügi komisjoni otsusest.

Euroopa Liidu nõukogu määrusega on Eesti selle aasta räimepüügi kogumaht 22 930 tonni, millest võib Liivi lahes püüda 14 120 tonni. Kilupüügi kogumahuks kehtestati 25 800 tonni. Tursapüügi kogumaht on kokku 1 725 tonni, millest Läänemere idaosas võib püüda 1 519 tonni ja lääneosas 206 tonni. Lõhet võivad Eesti kalurid püüda 4 162 isendit.

Kalavarude olukorrast lähtudes suurenevad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves Eestile eraldatud koha, latika, haugi ja rääbise kvoodid. Vastavalt kalapüügikomisjonis kokku lepitule suurendatakse Peipsi järve püügivõimalusi – lubatud püügivahendite hulka lisatakse rääbise püügiks kasutatav kastmõrd ehk seisevnoot.

OTSUS: Anda Vabariigi Valitsuse määrus vastavalt keskkonnaministri esitatud eelnõule.

——————————————————————————————

Volitatud asutuste määramine kalapüügiga seotud tõsiste rikkumiste punktisüsteemi rakendamiseks

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõuga määratakse rakendusasutused, mis hakkavad tegelema kalapüügiga seotud tõsiste rikkumiste karistamise ja asjakohase punktisüsteemi rakendamisega.

Eelnõu kohaselt määratakse keskkonnainspektsioon asutuseks, kes peab arvestust kõigi ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumiste kohta ning määrab tõsiste rikkumiste eest antavaid punkte ja teeb punktide määramise otsuseid. Keskkonnainspektsioon peab ka tõsiste rikkumiste punktisüsteemi arvestust ja teavitab kalalaevade riikliku registri vastutavat töötlejat ehk põllumajandusministeeriumi kalalaevatunnistuse omanikule kogunenud punktidest.

Põllumajandusministeerium peab arvestust ja teeb otsuseid kalalaevatunnistuse kohta ning edastab asjakohase teabe kalalaevatunnistuse omanikule.

Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määrusele kohaldavad liikmesriigid kalapüügialaste tõsiste rikkumiste korral punktisüsteemi, mille alusel saab kalalaevatunnistuse omanik asjakohaseid punkte ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise eest. Tõsiste rikkumiste eest antavate punktide arv määratakse kalalaevatunnistuse omanikule. Punktisüsteem on kohustuslik alates 1. jaanuarist 2012. a.

OTSUS: Anda Vabariigi Valitsuse korraldus vastavalt Riigikantselei parandatud eelnõule.

———————————————————————————–

Välisabi sildfinantseerimine (projekt „Shipwreck Heritage: Digitizing and Opening Access to Maritime History Sources”)

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt lubatakse rahandusministeeriumil kasutada riigieelarve vabu vahendeid summas 77 041 eurot Eesti Meremuuseumi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt finantseeritava Euroopa territoriaalse koostöö Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmi projekti „Shipwreck Heritage: Digitizing and Opening Access to Maritime History Sources” ajutiseks rahastamiseks.

Projekti eesmärk on veealuse kultuuripärandi digitaliseerimine ja internetipõhise andmebaasi loomine, mis on ühenduses projektipartnerite juba olemasolevate andmebaasidega ning annab nii sukeldujatele kui ka mitte-sukeldujatele ülevaate Läänemeres leiduvatest laevavrakkidest. Projekt algas 1. mail 2010. aastal ja kestab 30. aprillini 2013. aastal.

OTSUS: Anda Vabariigi Valitsuse korraldus vastavalt rahandusministri esitatud eelnõule.

————————————————————————————

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu osas, millega luuakse Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR)

Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) eesmärk on tugevdada kontrolli Schengeni riikide välispiiridel ning luua operatiivinformatsiooni vahetamise süsteem, mis võimaldab tõkestada ebaseaduslikku sisserännet Euroopa Liitu, säästa Euroopa Liidu merealadel inimelusid ning tugevdada sisejulgeolekut, sh võitlust piiriülese kuritegevusega. Uue süsteemi kasutusele võtmine võimaldab liikmesriikidel ja FRONTEX’il vahetada välispiiridel toimuva kohta regulaarselt ja süstemaatiliselt infot, mis muudab koostöö senisega võrreldes oluliselt tõhusamaks.

Siseminister teeb ettepaneku määruse eelnõu üldiselt toetada, kuid peab vajalikuks määruse ulatuse laiendamist ka maismaa- ja merepiiri piiripunktidele ning lennujaama piiripunktidele. Eesti toetab välispiiril erineva mõjutasemega piirilõikude kehtestamist ja mõjutasemest lähtuvalt nii liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (FRONTEX) reageerimiskohustuse kindlaksmääramist. Eesti peab vajalikuks lisada eelnõusse mõjutasemete määramise kriteeriumid, mõisted ning meetodid, et anda liikmesriikidele selge ülevaade mõjutasemete määramise alustest. Samuti peab Eesti vajalikuks sätestada protseduurireeglid FRONTEXi ja liikmesriikide vaheliste konsultatsioonide kohta, mille raames määratakse kindlaks välispiiri tähtsusastmed.

OTSUS: 1. Kiita heaks järgmised siseministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR), eelnõu kohta:
• Eesti tervitab EUROSURi määruse eelnõu esitamist ja üldiselt toetab seda.
• Eesti peab vajalikuks määruse ulatuse laiendamist ka maismaa- ja merepiiri piiripunktidele ning lennujaama piiripunktidele.
• Eesti toetab välispiiril erineva mõjutasemega piirilõikude kehtestamist ja mõjutasemest lähtuvalt nii liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (FRONTEX) reageerimiskohustuse kindlaksmääramist.
• Eesti peab vajalikuks lisada eelnõusse mõjutasemete määramise kriteeriumid, mõisted ning meetodid, et anda liikmesriikidele selge ülevaade mõjutasemete määramise alustest.
• Samuti peab Eesti vajalikuks sätestada protseduurireeglid FRONTEXi ja liikmesriikide vaheliste konsultatsioonide kohta, mille raames määratakse kindlaks välispiiri tähtsusastmed.

2. Eesti esindajatel väljendada Euroopa Liidu institutsioonides ülaltoodud seisukohti.

3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu Riigikogu juhatusele ja Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning teha teatavaks Vabariigi Valitsuse seisukohad selle suhtes.