PRESSITEADE, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepäästeühing, 08.11.2010
Soome Merepäästeseltsi korraldamisel toimus 28.-29.10.2010 Helsingis rahvusvaheline merepääste-konverents, millest võttis osa ka Rahvusvahelise Merepääste Föderatsiooni (IMRF – International Maritime Rescue Federation) esindus. Konverents oli pühendatud vabatahtlike ja riiklike struktuuride koostöö arendamisele. Konverentsil osales üle 60 vabatahtlike merepääste organisatsioonide, riiklike piirivalve ja päästestruktuuride esindaja viieteistkümnest erinevast riigist.
Merepääste koostöö vajadustest, kogemustest ja tulevikusuundadest Läänemerel kõneles Soome siseminister Anne Holmlund. Põhiettekandena kuulati Eesti ja Soome Kesk-Läänemere Interreg IVA programmist toetatud vabatahtliku merepäästeprojekti (VOMARE 2008-2011) tegevusi ja saavutatud tulemusi. Projektijuht Jori Nordström (Soome Merepäästeselts) ja Ene Kalmus (MTÜ Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste) esitasid ülevaate koostöö vajadustest, taustast, tegevustest ja erimestest tulemustest. Projekti käigus on moodustatud neljas Eesti pilootsadamas (Käsmu, Toila, Lohusuu ja Mustvee) vabatahtlike ühingud, need on varustatud kiirete päästepaatide ning vajalike pääste- ja esmaabivahenditega, korraldatud on hulgaliselt koolituskursusi ja õppepäevi. Märkimisväärne projektitulemus on ka vabatahtlike endi koolitajate atesteerimine koos Eesti Politsei- ja Piirivalve Ameti ning Soome Merepäästeseltsi esindajatega. Peale selle on loodud koostöövõrgustik nii Eesti kui Soome vabatahtlike kohalike organisatsioonidega. Tihedad partnersuhted Porvoo, Lahti ja Kotka mere- ja järvepäästjatega aitavad täiendada vabatahtlike päästetöö ja meresõiduoskusi.
Eesti vabatahtlike mere- ja järvepäästjate katusorganisatsioon MTÜ Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepäästeühing asutati aprillis 2010 ja käesoleval ajal toimub selle laienemine. Uuteks liikmeteks on Pärnu ja Paatsalu vabatahtlikud, huvilisi on nii saartel kui ka põhjarannikul. Organisatsiooni tegevuse eesmärke ja plaane tutvustas juhatuse liige Madis Praks. Politsei- ja Piirivalveametiga on jõutud konstruktiivse koostööni ühiste koolituste, nõupidamiste ning aruteludega töörühmades. Seda tutvustas konverentsil Danel Tüür – piirivalveosakonna merepäästeteenistuse vanem. Eesti Päästeameti koostöökogemust vabatahtlikega esitles peadirektori asetäitja Alo Tammsalu. Päästeameti haldusalasse kuuluvad päästetööd ka veekogudel, seetõttu on ühe osana koostööpartneritest vabatahtlikud merepäästjad. Soome piirivalve ja päästestruktuuride spetsialistide ettekannetest selgus, et vabatahtlike osa erinevatel päästetöödel veekogudel moodustab 20-30%, suvel isegi enam. Meie põhjanaabritel on selles osas pikaajalised kogemused ia traditsioonid, Soome Merepäästeselts on juba 113 aastat vana. Kõik esinejad rõhutasid vabatahtlike töö tähtsust ning nende toetamise vajadust riiklike asutuste poolt.
Kogu päeva ettekannete kokkuvõtteks osutus IMRF juhatuse esimehe Michael Vlasto esinemine, milles ta tänas Eesti vabatahtlikke aktiivse ja tulemusliku tegevuse eest ning selle märgiks andis MTÜ-le Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste üle liikmesertifikaadi nr. 65, millega Eesti on esimene Baltiriikidest ja enamusest Ida-Euroopa maadest, kes on liitunud Rahvusvahelise Merepääste Föderatsiooniga.
Uut ühisprojekti, millesse on kaasatud ka Venemaa, s.h. ka Peterburi vabatahtlikud, tutvustas Soome Merepäästeseltsi tegevjuht Kyösti Vesterinen. Arutati ka idee üle uue Läänemere koostööprojekti osas, milles osaleksid peale soomlaste ja eestlaste ka rootslased ja taanlased. Käesoleval ajal toimuvad partneritevahelised läbirääkimised ning projekti põhitegevuste, finantseerimise ja pilootühingute täpsustamine, ka selles projektis on Eesti vabatahtlikel aktiivne roll.
Kõik ettekandjad pöörasid pilgu ka tulevikku ning vaatasid vabatahtlikku merepäästet laiema koostöösüsteemina, üle kogu maailma toimiva ühiseid eesmärke taotleva ühendusena – „Ennetades elukaotusi maailma vetel“ (see on IMRF tegevuse moto).
Ükski mereriik ei ole nii rikas ja võimekas, et tagada oma kodanike ja külaliste mereturvalisus ainult riiklike organisatsioonide baasil. Vabatahtlik merepääste on eelkõige suhtumiste, hoiakute ja väärtuste küsimus. Seetõttu on riigil täita oluline roll eelduste loomisel vabatahtluse arendamisel ning vabatahtlike merepäästesüsteemide toetamisel.