Delfi lugejakiri: Tooge laevad Eesti lipu alla!

Kuidas Juku peaks Juhanile selgeks tegema, et leib rannarahva lauale on aastasadu tulnud merelt ?

Riigikogu oma juhatuse tasemel on lubanud, et 2010. aasta esimese poolaasta sees arutatakse merendust parlamendi täiskogul riiklikult olulise küsimusena.

31.märtsiks pidi Vabariigi Valitsusele esitatama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolselt merenduse arengukava eelnõu.

Vägisi aga tundub, et tühjad lubadused. Sest no üheselt – puudub mõistmine -lõputult otsitakse elementaarsetele asjadele põhjendusi, mis näitabki, et mereriigist on saanud pelgalt mereäärne riik. Ja kõik lubatud tähtajad kipuvad juba umbes olema.

Võtame lugupeetud majandusministri Juhani vastused riigikogulaste pärimistele 5.aprillil Toompeal. Opositsioon küsis nägemust kaubalaevade Eesti lipu alla toomise küsimuses. Merest suisa võõrdunud minister vastas, et “et ei ole õnnestunud veenvalt näidata seost registreeritud laevade arvu ja majandusliku kasu vahel ühiskonnale, võttes arvesse, et suurte muutuste esilekutsumiseks tuleks riigiabi anda suures mahus, mis tähendab ka otsest kulu maksumaksjale.”

Arvan, et iga rannaküla Juku võib lugupeetud ministrile anda järgneva selgituse (juhul muidugi kui õpetaja talle numbrid ja ülesande ette annab)!

Lihtne aritmeetika ju – Tallinki 2 suurt reisiparvlaeva läksid Läti lipu alla. Eesti kaotas ühe matsuga umbes 400 töökohta + maksutulud tööjõult. Töötutele tuleb maksta abiraha ja see läheb juba kindlasti maksumaksja taskust. Alates aastast 1995. on lahkunud Eesti registrist vähemalt 43 kaubalaeva (ja ärgem lugegem laevadeks taas alla 500 tonniseid aluseid, sest rahvusvahelises statistikas neid kaubalaevadeks ei loeta, need nagu rohkem paadid) ja koos sellega vähemalt 1300 töökohta (arvestusega 30 kohta laeva kahe vahetuse ehk meeskonna peale).

Teeme siis lihtsa, algkooli õpilase rehnungi lahkunud kaubalaevade osas: 1300 töökohta ja 15 aastat ja keskmise aastapalgaga 12 x 1000 dollarit (tegelikult on keskmine ehk kuskil 1200 dollari piirimail) ja saame saamata maksutulusid tööjõult mitte vähem kui 59% – 234,000,000 US dollarilt ehk 138 miljonit dollarit ehk mitte vähem kui 1,6 miljardit krooni. Tallinki laevad on Läti lipu all 2006 ja 2007 aastast, mis tähendab tööjõult maksulaekumiste vähenemist 400 x 3,5.a. x 12 x 12000 kr. x 0,59=118 miljonit krooni.

Kas on keeruline aritmeetika ? Lisaksime siis veel viimaste aastate töötuskindlustushüvitised jm. kulud maksumaksjale töötutelt meremeestelt, mis statistiliselt on teadmata suurus. EAS-s oli nn. Savisaare toetuspaketis ette nähtud pelgalt 30 mln.toetust ja sedagi tingimustel, mis võimaldas seda tõesti saada vaid kahel Eesti Merelaevanduse alusel, mis veel viimastena Eesti lipu all (kummalegi kuskil miljon krooni). Kui poleks olnud seda piskut toetust, siis ettevõtte hinnangul poleks neid kahte viimastki laeva.

AS Eesti Merelaevandus andmetel andis keskmine kaubalaev 10 aastases vahemikus 1998-2008. ettevõttele kasumit kuskil 10 miljonit krooni aastas. Korrutame need kaks numbrit ja võtame laevade arvuks kaotatud 40 alust, siis saame numbriks 4 miljardit krooni. Kui ettevõtja oleks sealt endale mõne väikese dividendi võtnud, oleks ka riigile miskit pudenenud.

Ja kindlasti ei ole eeltoodult tegemist meelevaldsete numbritega, vaid ettevõtetest saadud arvandmetega.

Kas kogu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on tõesti keeruline ministrihärrat varustada korralike lähteandmetega, et Juhan saaks Juku kombel aritmeetika ära teha ja mitte Riigikogus vett sogada?

Allikas: Delfi 07.04.2010

Delfi kommentaarid

Mairold

meremees ja sulesepp

Leave a Reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.