Eile õhtul leidis aset Paldiskis tore üritus, mis sai algatuse 1. mail peetud mõttetalgutel. Nimelt tehti ettepanek pidada maha ka Paldiskis üks tore laulupidu, et need, kellel polnud võimalust osa võtta suurest laulupeost saaksid tulla kokku paesse raiutud vallikraavi äärde ja nautida ilusat muusikat.
Vaevalt oskasid sunnitöölised 18. sajandil ette aimata, mis hakkab toimuma nende poolt välja raiutud Peetri kindluses. http://matkad.elektriraudtee.ee:
13.-14. saj saabusid Pakri saartele rootsi väljarändajad. Poolsaare põhiasustus paiknes keskajal lõunarannal, Laiduse sadamakoha (Laoküla) juures. 17. saj rajati Rootsi laevastiku tugipunkt Rågövik praeguse Lõunasadama ja jaama vahele.
Põhjasõjas Eesti vallutamise järel otsustas tsaar Peeter I rajada siinsesse sügavasse ja jäävabasse lahte sõjasadama ja merekindluse. 1718. a. panigi ta pidulikult nurgakivi võimsale 5 bastioniga Rogerwieki tähtkindlusele (Muula mäed), mille laiad ja sügavad vallikraavid on paesse raiutud. Väljakaevatud kividest ehitati kindlusehooned, mille varemed on nüüdseks pinnasega kaetud. 5 a hiljem oli Peeter I taas siin, seekord linna ehitamist alustamas, rajati ka sõja- ja kaubasadam, sõjaväeasula, tsaari maja jt. Tormivarjuks kavatseti rajada kivimuul kindluse juurest Väike-Pakrile, kuid jäädi merele alla.
Valminud 380 m lõigust on järel vaid kivine madalik. Ehitusel töötasid peamiselt sunnitöölised, kellest suurem osa hukkus ülejõu käiva töö tagajärjel. 18. saj lõpul tegid siin 22 aastat orjatööd ka bashkiiri rahvuskangelane ja poeet, Pugatshovi mässulise armee väejuht Salavat Julajev ja tema isa Julai Aznalin, kes oli Pugatshovi sõjanõukogu sekretär.
