Kuressaare merepoliitika konverents 2009 oli töine

Eelmisel reedel, 31. juulil, Kuressaare Merepäevade raames toimus GoSpa konverentsikeskuses Mere päevapoliitika konverents Tösised jutud messis. Osavõtt oli üllatavalt rohke, saalis oli vähe vabu kohti ja publiku hulgas oli mitmeid prominentseid tegelasi, ministri ja linnapeaga eesotsas.

Põhiteemaks oli väikesadamate olukord. Kõikides sõnavõttudest selgus, et puudu on eelkõige koostööst. Nii sadamate vahel kui ka riigi esindajatega. Samuti on mureks suur infopuudus ja sadamaomanike endi passiivsus.

Hillar Kukk Kuressaare merekonverentsil Väga hea ettekandega esines just ümbermaailmareisilt saabunud Hillar Kukk, kes oskab praegu märgata, kui palju on selle ajaga muutunud, kui ta ära oli või mis on meil teistmoodi kui mujal maailmas. Tema sõnade kohaselt ajab meil iga sadam oma asja ja lähedal asuvatest konkurentidest ei taheta kuuldagi, kuigi tegelikult peaks jõud ühendama, et külaliste arv mitmekordistuks nii enda kui naabersadamates. Üheks suureks probleemiks on ka see, et sadama külalise jaoks on kaimaks liiga kõrge ja sadamas endas ei saa edasist infot lähedalasuvate sadamate ja kalda vaatamisväärsuste kohta.

Kõige olulisema mõttena ütles esineja seda, et sadam ja eelkõige väikesadam peab olema riigi infrastruktuuri osa, riik peaks toetama sadamate projekteerimist, kaide ehitust, süvendamist ja meremärkide paigaldamist. Sadamateenused võivad olla eraettevõtete või kogukondade hallata. Hillar Kukk heitis ette ka seda, et Eestis on sadamate kohta infot leida väga raske, ka sadamakaptenite kontaktandmed on kättesaamatud, rääkimata muust. Samas tõi Hillar välja selle, et ei ole mõtet aega ja ressursse kulutada iga sadama veebilehe jaoks eraldi, pigem koos hoida üleval ühist veebilehte.

Hillar Kukk rääkis ka, kuidas ta käest oli küsitud, kas teil seal Eestis ka merd on?

Väga tänuväärset infot jagas Esta Tamm, kelle ettekandest selgus, et väga palju euroliidu rahasid infrastruktuuuride uuendamise jaoks on veel ootel kuna sadamate koostöö on napp. Siiski on mitmeid projekte koos naaberriikide sadamatega käivitunud (20 sadamat), aga Saaremaa sadamatest on vaid paar tükki nendest osa saanud. Interregionaalsete arendusprojektide käivitamine võtab aega aasta-poolteist, sest tuleb leida usaldusväärsed välispartnerid. Soovitas tutvuda ka maamajanduse infokeskuse materjalidega.

Esineja jutust jäi enim meelde mõte, et igal sadamal peab olema legend. Mõnel need on, aga kel pole, tuleb see luua või välja mõelda. Legend on see, mis kutsub, igal sadamal peaks olema ka oma meene, mis legendi või sadama oma lugu toetab.

Esta Tamm Kuressaare konverentsil

Anne Keerberg andis ülevaate kompetentsikeskuste tööst Eestis ja lähemalt peatus Saaremaa kompetentsikeskuse tegemistel. Selgus, et Saaremaal võib kogu ettevõtluse ja haridusega seotud teavet ja teadmistepagasit, mida jagada ja koguda, ühendada ühe sõna alla – merendus. Vajalik on tarkade lahenduste rakendamine st IT-alane tugi, mis tõhustaks koostööd eri sektrorite ja võrgustike vahel. Tänu merenduspotensiaalile on Saaremaal kompetentsuskeskuse rajamisel olemas ühtne alus, mis teiselt poolt teeb töö teiste kompetentsikeskustega võrreldes ka keerulisemaks. Kompetentsikeskuse projekt on jõuliseks jätkuks sellele, mis eelmistega haridus- ja ettevõtlusprojektidega tehtud. Juba 6. augustil toimub Kuressaares SAKK-i järgmine seminar.

Mairold Vaik rääkis sellest, mis talle nii merendusseltskondades kui ka lihtrahva hulgas meelde jäänud ja silma-kõrva hakanud, kuidas meie rahvas ja meedia käsitleb merendusteemasid. Samas tõi välja mitmeid häid asju, mis meil merenduspoliitikas ja merekultuuris juba toimumas hoolimata riigivalitsuse passiivsusest. Sõnavõtu lõpus tuletas esineja meelde, et aastal 2013 läbib Väinamerd maailmaregatt, mille sadamad peavad siis olema valmis sadade külalislaevade ja jahtide vastuvõtuks.
Ühtlasi kutsus Vaik kohalolnuid augusti lõpus toimuvale vähetuntud üritusele muinastulede öö, et tulla lihtsalt mere äärde või sadamasse, tuletamaks meelde, et meil on meri ja mereriik koos mitmete sadamatega. Vastavalt konverentsi juhataja poolt püstitatud ülesandele, et iga ettekande tegija esitab konkreetse eesmärgi, mida täitma asutakse, vastas Vaik, et võtaks ette, et juba nelja nädala pärast mere äärde kutsuda kõik saarlased.
[Loe artikli lõpus olevaid otsuseid]

Kati Kukk esitas huvitava ülevaate Hiiumaa sadamakohtadest. MTÜ Hiiukala on tellinud uuringu piirkonna sadamate kohta, mida konverentsi külastajatele tutvustati. Esitluses selgus, et on palju väikesadamaid, millel puudub hoolimata pikast ajaloolisest taustast ametlik sadama staatus. Sellised sadamad ei saa pakkuda teistega võrdväärseid teenuseid ega taotleda sadama arendamiseks toetusi Euroopa Liidu fondidest. Oma sõnavõtus põrkus Kati Kukk ka seadusandlike mõistetega, mis on tema sõnul paljuski elukauged ja ebamäärased. Samuti pööras esineja tähelepanu sellele, et praeguseks on paljud sadamad erastamisaegadega võrreldes omanikku vahetanud, mõni mitu korda, ja seega ei või neid võtta kui erastajaid või ärastajad.

Peeter Tiks esitles ülevaate majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures olevast merenduspoliitika töögrupi tegemistest. Üldiselt kiitis ta kõiki osapooli, kes on poliitika väljatöötamises kaasa aidanud ja loodab lähinädalatel maikuus tagasilükatud eelnõuga taas valitsusse jõuda.

Mart kuressaare merepoliitika konverentsilKa publiku hulgast võeti palju sõna. Informeeriti, et Eestis on sadamaid liiga hõredalt, keskmiselt vaid iga 30 miili tagant ja mitmeid ei ole külastatavad.

Mitmel publiku hulgast oli mure valitsuse passiivsuse pärast. Jäi kõlama ke see mõte, et kunagi on sadamad muretsetud selle eeldusega, et kohe-kohe hakatakse raha kokku kühveldama, aga unustatud see, et eelkõige on sadam kohaliku küla ja kogukonna merelepääsu koht. Kurva näitena toodi Papissaare sadam, mis aastaid lagunenud ja nüüd tahab omanik müüa riigile mitme miljoni eest. Samuti tunti muret ühistranspordi korralduse pärast saartele, sadamaid küll osasid ehitatakse, ega saarte elanikud peavad ise muretsema, kuidas mandrile ja tagasi saada. Küsiti ka, kui kindlalt saab merenduspoliitika tuultes end tunda Mereakadeemia ja merekool? Mitmed väikesadamate esindajad lihtsalt kurtsid oma muresid. Moderaator Mart Saarso lisas omalt poolt, et sadamate omanikud ja haldajad tuleb ühiselt tegutsema saada. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi selgitas, et valitsuses on merendusest palju räägitud ja selle turgutamise vastu ei ole kellelgi midagi, lihtsalt on vaja konkreetsust ja prioriteete selgemalt määratleda.

Ühiselt oldi nõus sellega, et Eesti tingimustes on sadamate juriidiliseks vormiks kõige sobivam MTÜ, mille liikmed omanikena või eraisikutena võivad olla paljud – kohalikud inimesed, omavalitsused ja ettevõtted. MTÜ-l on ka kõige parem Euroopa Liidu fondide rahasid taodelda ja teistega koostööd teha.
[Loe artikli lõpus olevaid otsuseid]

Jüri Lember avaldas mõtet, et sadamad, mida omanikud ei ole suutnud viimase 10-15 aastaga korda teha, peaks taasriigistatama. Üheks mõtteks see, et Saarte Liinid võiks kidurad sadamad üle võtta ja korda teha, kohalolnud Saarte Liinide esindajad arvasid selle hea mõtte olevat.

Anneli Varjun Saaremaa surfiklubist kurtis riigibürokraatia aeglust asjade ajamisel. Maa-ameti töö on topanud ja seega on surfiklubi ilma jäämas oma projektitaotluste rahadest, sest tähtaeg on kohe-kohe käes. Sellele vaatamata on kohalike omavalitsustega sh Kaarma vallaga koostöö hea, nende ametnikud abivalmid ja püüavad võimaluste piires aidata.

Anneli Varjun Kuressaare konverentsil

Gerli Koppel MKM-ist valgustas kohalolnuid, et 10. juulist alates on meil uus sadamaseadus ja sadamaregister tuleb elektrooniline, mida soovib järgmiseks suveks käima saada ja ka laiema avalikkuse jaoks praktiliselt kasutatavaks teha.
[Loe artikli lõpus olevaid otsuseid]

Erik Noor Veeteede Ametist kurtis, et paljugit võiks teha, kui sadamate omanikud oleksid ise aktiivsemad info väljaandmisel.

Väikesadamate Liidu esindaja Jaak Reinmets tõi samuti välja mitmeid kitsaskohti, muu hulgas ka selle, et mitmetel hangete konkurssidel on ehitushinnad nii madalaks surutud, et olemasolevaga saab teha vaid visuaalselt nähtavaid asju, aga konstruktsioonid ja sadamarajatised on nõrgad, mis lagunevad mõne aastaga, aga on vaja, et kestaks vähemalt 30-40 aastat.

Kahjuks oli valdadest kohal vaid üks vallavõimu esindaja (ja seegi vallast, kus ei ole merepiirigi ega sadamaid) ja samuti puudusid kohalikud ajalehed. Viimased oleksid kuulnud kiitusi nende aadressil.

Otsustati, et Saaremaa sadamate äratamiseks kutsutakse 12. augustil TTÜ Kuressaare Kolledžis kokku sadamate koostööseminar, et panna paika konkreetne kava sadamatevahelise koostöö alustamiseks. Sadamate võrgustiku puudumine on takistuseks mitmetele muudele võrgustikele (Väikelaevaehituse Liit, Saaremaa merendusklaster, Saaremaa kompetentsikeskus jt) ja selle kõrvaldamiseks on otsustatud sadamad ühise laua taha saada.

Teiseks otsustati, et 29. augustil, kui on traditsiooniline muinastulede öö, kutsutakse saarlased mere äärde. Lihtsalt tuletamaks meelde, et elame saarel ja mere ääres. Samas tuletada riigi poliitikutele meelde, et oleme mererahvas ja selle ignoreerimine on ületamas taluvuspiire. Võimalusel võiks rannas sel õhtul kell 2130 süüdata lõke, et ühineda teiste tulesüütajatega.

Kolmandaks käidi välja lubadus, et elektrooniline sadamaregister on juba järgmiseks suveks valmis ja ka avalikkuse jaoks kasutatav.

Sõna sekka ütles ka keskkonnaminister

Konverentsi korraldajate sõnul suudeti hoiduda tavapärasest jututoast ja konverentsil ilmnenud probleemide lahendamiseks võetakse üsna varsti midagi ette.

Materjalid:

Fotod üritusest ja Kuressaare merepäevadest – Dan Heering

Saaremaa-teemaline Meretund, lisaks intervjuu konverentsi korraldaja Anni Hartikaineniga

Saaremaa kompetentsikeskuse võimalused sadamate arendamiseks – Anne Keerberg

Hiiumaa sadamakohtade ülevaade – Kati Kukk

Merenduspoliitika väljatöötamine – Peeter Tiks

Väikesadamate arendamine EL-i rahade toel – Esta Tamm

Merendusest avalikkuses ja mida teha selle heaks? – Mairold Vaik

Lisalugemist: Baltsails.com lingileht

EfficientSea Programm, Läänemere programm, Läänemere strateegia, Regioonid Euroopa merenduspoliitika keskmes 2007, Euroopa Liidu merenduse roheline raamat, Ühise kalanduspoliitika reform, Rahvusvahelised merekaitsenõuded ja rakendamine Eestis, Euroopa kalandus ja akvakultuur. Eesti merenduse riiklik korraldus 2001-2006.

Mairold

meremees ja sulesepp

2 thoughts to “Kuressaare merepoliitika konverents 2009 oli töine”

Leave a Reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.