Martha meeskond praegu Vaiksel Ookeanil, 30. märtsil jõuti Hiva Oa saarele, enne pikka ülesõitu oli kindel pind jalge all 8. märtsil Puerto Ayora's. Seega ülesõit poolde Vaikse Ookeani kestis üle 20 päeva.
Martha ja kogu meeskonna kõigi aegade pikim etapp, nii miilide kui ka järjestikuse mereloldud ajas, on seljataga.
10. aprilli kiri: Jõudsime Hiva Oa´le laupäeva hommikul, 30.märtsil kell 8.42 (18.42 Eesti aja järgi). Kokku siis 22 ööpäeva ja 22 minutit ning ~3000 miili Galapagoselt. Toonarti lubatud kõrtsiõhtu jääb nüüd ära, sest 22 minutit läks üle prognoositu. See selleks. Viimased 5 tundi tulime mootoriga, kuid kokkuvõttes kogunes mootoritunde ikkagi kordades vähem, kui ilmateadetele tuginedes oleks võinud arvata. Tegelikult oli kerge sõit. Kõigutas küll vahel küljelt küljele päris tugevasti, kuid tänu madalamatele lainetele Atlandist ikkagi vähem.
Õnneks või õnnetuseks sellist aega laevas liiga palju ei teki isegi taolistel pikkadel etappidel. Palju oli purjede vahetamist nõrga ja muutliku tuule tõttu, eriti etapi teisel poolel. Keerulisemaks tegi selle veel küljelt tulev ja tuule tugevusele mittevastav küllaltki kõrge lainetus. Kogu 22. märtsi valge aja sai vaeva nähtud küll gennakeri, küll spinnakeriga. Kui viimane lõpuks küljelt küljele õõtsudes täpselt ahtrist puhuvas tuules vedama sai, katkes veidi enne keskkööd, mil magus uni juba silmas ja valmistusin just vahikorra üleandmiseks, poomi nokas spinnakeri brass. On seda ennegi juhtunud ja võtsin olukorda suhteliselt rahulikult – kindad kätte, kingad jalga ja tekivalgus põlema. Vööritekile jõudes oli spinnaker jõudnud end aga nii tihedalt ümber vöörstaagi mässida, et allasaamine oli täiesti lootusetu. Pukspriidi otsas kõõludes sain küüned taha 10-12 m/s tuules laperedavale alaliigile ja vaatamata värskele maniküürile järgnes rebenemise sirin. Aiii kui valus! Hiljem tuli neid rebendeid veel lisaks ja valu leevendas vaid lootus, et ju Papeetel ikka mõni kotirätsep on, kelle armulauale minna.
Foto: erakogu, allikas Hiiu Leht. Foto tehtud Atlandi ületusel.
Galapagos–Markiisi etapist loe siit. Hiva Oast mõned fotod siit. Nii kauaks, kui Hillari enda pilte saame näha.
Nüüd on mehed juba üle 9 kuu reisinud. Praegusel hetkel peaks nad teel olema Society Saartele ja Bora Borale. Jätkuvat pärituult neile ka edaspidi!