Fr.C2: Laev punkerdab terve päeva

16. mai 1996, kell 19.00, neljapäev.
Ma mõtlesin, et ma ei tea siin laeva sõiduplaanidest ja tulevastest sadamatest midagi, siis ma kirjutan iga päev midagi(gi).

Me oleme püstihullud juba. Ootame igatsusega laeva väljasõitu ja ta on IKKA VEEL kai ääres, siin Paljassaare sadamas. Kogu see aeg kütust tankinud. Ja kohe, kui punkerdamine lõpeb, väljume viivitamatult reidile. Seepärast ei saagi laeva pardalt lahkuda. Hommikust peale oleme passinud. Nii igav on, et mine kasvõi ise tööd küsima (seda sai ka tehtud, aga vaid pooleks tunniks – kapteni kajutisse vedasime träni).
Eelmisel öösel (vastu 16.maid) ööbisin siin esimest korda. Nitshevoo. Esmaspäeval peale õhtusööki merekoolis tõime ka oma asjad siia, aga ööbisime ühikas. Teisipäeval saime “Korallil” eksamid tehtud ja sertifikaadid kätte. Peale lõunat viisime veel viimased asjad laeva. Õhtul käisin TTÜ ühikas endistel koolikaaslastel külas. Räägiti tudengipäevade möllust, kui akendest telereid alla loobiti.
15. mai hommikul pidime juba kell 8 laevas olema. Hakkasime Lasnamäelt hirmus vara tulema – äkki jäetakse maha. Lootsime, et laev läheb sel päeval välja. Umbes üheteist ajal sildus laev teise kai äärde kütust võtma. Sildumise juurde meid ei lubatud – pigem segaksime, kui aitaksime. Nii, kui laev sai teise kai äärde, panime jälle Tallinna poole ajama.
Eile õhtul käisin veel EVA-316 peal Raidil külas, mis seisab praegu Hundipea sadamas, 25m meie laevast. Koos temaga tulime Fryderyk Chopinile tagasi, Rait tegi mulle laevast ekskursiooni. Näitas kõik laeva “katakombid” ära. Rääkis oma praktikamuljeid sel laeval, aga nendest olin varemgi kuulnud.
/—/ Ja täna passisime terve päeva sadamas. Koristasime oma kajuti ära. Nüüd aitab siin isegi elada. Kajut on väike, tingimused spartalikud. Lisaks sellele, et on kaks kahekorruselist nari, mahub sellele pinnale veel kraanikauss, pink, tool ja laud. Väike riietekapp ja radiaator on ka. Oma kohvrid toppisime nari alla. Narid on nii madalad, et nendel istuda ei saa, vaid pikali või poolröötsakil padjal. Olen selles kajutis koos Dani, Ivo ja Ülariga – u 12-l ruutmeetril. Üks laevamadrus käis ka juba uksel meile pilku peale panemas (sisse ta poleks mahtunud) ja lohutas meid, et meil on hea kajut, prussakaid siin ei olevat. Merel pidi ainult natuke külm olema. Öösel oli kajutilael juba krabinat ja jooksmist kuulda. Pidid suured rotid olema…
Paljassaares piibliga

Häid lambaid mahub palju väikesesse kajutisse. Pilt tehtud Paljassaare sadamas, pärast seda, kui olime sahtlitest leidnud hunniku venekeelseid Uusi Testamente. Silveri on see päris mõtlikuks teinud.

Mairold

meremees ja sulesepp

2 thoughts to “Fr.C2: Laev punkerdab terve päeva”

  1. Tagantjärele tuleb veel meelde, et kui me hakkasime kütusekai äärde silduma, siis ei saanud laev kuidagi ahtriosa kai äärde. Tuulest või ei tea, millest. Kiikasime kõik üle reelingu, kui vööri springiots purunes suure kolakaga. Me olime kaugel, madrused said vist joosta. Aga siis tundus see meile nii mõistetamatu, et kuidas saab nii kehvasti silduda, et ots puruks tõmmatakse. Arvasime siis, et kaptenile see au ei tee.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.