Nulltolerants reostajate vastu

USA on kehtestanud nulltolerantsi merereostajate vastu – reosta merd ning me paneme su vangi või “ajame linnast välja”.

The warning, delivered under the banner “The Image of Shipping — Perception and Reality”, sought to convince owners and crews that the department would have no mercy until the industry realises the inevitability of “zero tolerance” and fundamentally revamps its culture.

Washington has prosecuted 30 criminal cases between 1995 and 2005 involving intentional discharge of oil, 21 of which have come since 2002. A total of $133m in criminal fines has been levied since 1998, Mr Udell revealed.

The last major case was sentenced last week, involving a $10m fine — the highest ever on a single ship and the largest environmental fine in Massachusetts history — on MSC Ship Management (Hong Kong). The chief engineer and second engineer of the offending ship, the 1994-built, 36,887 dwt, 2,394 teu containership MSC Elena, face jail time in the US.

Samuti on meie põhjanaabrid soomlased muutunud karmiks. Selle aasta aprillist on Soome ametnikel õigus trahvida keskkonda reostavat laeva otse sündmuspaigal.

Laevu võib trahvida kohe, kui on avastatud, et neilt on pääsenud merre naftat. Trahvida võib nii Soome territoriaalvesi kui ka majandusvesi reostanud laeva. “Laeva omanikku või operaatorit saab trahvida, kui juhtum on ilmselge ning olemas on tõenditena kasutatavad andmed,” ütles inspektor Heli Haapasaari.

Samuti lubab Rootsi reostuspaigal laevu trahvida.

Lõik 16. mail 2002. a. Eesti Päevalehes ilmunud artiklist:

Piirivalve taotleb juba mitmendat aastat riigieelarvest 6,1 miljonit krooni mere puhastamiseks hädavajalike õliskinnerite, tõkkepoomide, transfeerpumpade, hüdraulika- ja vaakumjõuseadmete ostmiseks, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Oleme teinud kümneid taotlusi nii valitsusele kui ka keskkonnainvesteeringute keskusele, kuid riigi prioriteedid on seni olnud mujal,” ütles piirivalveameti mereosakonna reostustõrje jaoskonna ülem leitnant Silver Vahtra.“Meie praegune tehnika on vana ja töökindel, kuid tehnikat on vähe,” lausus Vahtra. Tema sõnul tekiksid probleemid mõne suurõnnetuse korral või siis, kui korraga peaks juhtuma kaks õnnetust.

Seni oli Eesti riigil kaks tõrjelaeva – Triin ja Reet, mille kodusadam asub Koplis.

Viimane suurem merereostus tabas Eestit 2000. aasta sügisel, kui Muuga sadamas jooksis tankerilt Alambra merre 250 tonni õli. Statistika näitab, et üle 3-4 aasta tuleb selliseid juhtumeid ette, sõnas Vahtra.

Lloyd’s List, Eesti Päevaleht

2 thoughts to “Nulltolerants reostajate vastu”

Leave a Reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.