Tundub, et Venemaa ja Ukraina soovivad oma suhted tõsiselt proovile panna. Ei piisanud neile gaasiprobleemist – nüüd on vaja majakad mängu tuua. Tegelikult hakkab tõsisem mäng käima Krimmis asuva sõjalaevastiku, õigemini selle riismete ümber. Gaasisõja ajal teatas Ukraina president Juštšenko, et Venemaa võiks maksta rohkem selle eest, et tema laevad saavad Mustal merel seista. Hetkel maksab Venemaa aastas Ukrainale 98 miljonit USD. On mitmesuguseid arvamusi antud probleemi kohta. Ühed arvavad, et juhul, kui Ukraina hakkab pigistama Venemaa kitsaskohta – laevastikku, siis ei mängi see erilist rolli, kuna strateegiliselt on Musta mere laevastik kaotanud oma tähtsuse, mis oli veel alles 90-ndate alguses. Teised jälle arvavad, et Venemaale võib laevastiku välja viimine tähendada suurt lööki Venemaa imagole. See võib seada kahtluse alla Venemaa välispoliitika ning annab piisavalt tugeva löögi ka president Putini poliitikale.
Lisaks asuvad Ukraina linnades Mukacheves ja Sevastoopolis strateegiliselt väga tähtsad Venemaa radarjaamad, millele juurdepääsu on mõningatel väidetel lubanud Juštšenko USA ekspertidele, kohtudes Condoleezza Rice’ga eelmise aasta lõpus. Seega on Venemaal piisavalt pehmeid kohti, mida Ukraina on valmis nõelama. Samas võib see tegevus olla sama, mis endale jalga laskmine. Nimelt on riigid omavahel tihedalt seotud sõjatehnikaga: Ukraina valmistab Venemaale ballistilisi rakette, mootoreid helikopteritele, gaasiturbiinimootoreid mõningatele Venemaa sõjalaevadele, Antonovi tüüpi lennukeid jne.
Majakas, mille üle nüüd vaidlus käib, peaks olema kaardi peal märgistatud punase ringiga.
Nuuh, seda me ennustasime juba gaasitüli tekkimise ajal, et Ukraina võib Musta Mere laevastikku pigistades vastukäigu teha. Kõva madin.