Satelliitnavigatsioonisüsteem Galileo

Kõik on kuulnud tänapäeval juba sõnu: GPS, DGPS, satellitnavigatsioon. Mida need tähendavad? GPS ehk Global Positioning System on USA sõjaväe kontrolli all olev koordinaatide määramise süsteem, mida kasutatakse nüüdseks ka tsiviilnavigatsiooniks. Tegelikult oli algselt süsteemi nimi NAVSTAR (Navigation System with Timing And Ranging) GPS. Aastasadu on laevasõitjad tahtnud teada enda asukohta vee peal sellise täpsusega, et vältida võimalikke tragöödiaid ning jõuda ohutult sihtkohta.

26. juunil 1993, mis ei olegi tegelikult väga kaua aega tagasi, lennutas USA Õhujõud viimase, 24-nda, NAVSTAR satelliidi kosmosesse, mis oli viimane selles võrgustikus. Esimene töötav GPS satelliit viidi orbiidile juba 1978. aastal. Seega pandi tiirlema 24 satelliiti ümber maakera. Autosuurused satelliidid kaaluvad ligi 900 kg. Tiiru teevad nad ümber Maa 12 tunniga. Süsteem läks USA’le maksma 12 miljardit dollarit. Vaatamata sellele, et süsteem oli ehitatud ainult militaarseid tegevusi silmas pidades, oli Pentagon sunnitud laskma satelliitsüsteemi kommertslikku kasutusse peale süsteemi ehitanud firmade survele, kes nägid uues tehnoloogias suuri võimalusi. Kompromissina võttis Pentagon omale õiguse edastada kõige täpsemat signaali militaarsetele üksustele ja valitud kasutajatele ning teist signaali tsiviilkasutusse. Erinevus nende kahe signaali vahel oli see, et tsiviilkasutajatele mõeldud signaali täpsus oli umbes 30 meetrit ning militaarkasutajale mõeldud signaali täpsus oli 10 meetrit. Lisaks jättis USA omale õiguse muuta tavakasutajale mõeldud signaali täpsuse kuni 100 meetrini. 1. mail 2000 teatas Valge Maja, et lõpetab GPS signaali ebatäpse signaali edastamise avalikkusele. Hetkel on GPS süsteemi täpsus ligi 5 meetrit. Kasutates DGPS’i on võimalik saavutada täpsus kuni 1 cm. GPS’i “peamaja” asub Schrieveri õhujõudude baasis Colorados, USA.
Et mitte sõltuda USA’st ja selle tujudest, otsustati luua uus süsteem, mis sai nimeks Galileo. EL’i poolt rahastatud projekt läheb maksma ligi 3 miljardit EUR, mis on Euroopa komisjoni transpordivoliniku sõnul väike raha:

«Satelliitnavigatsioon on äriliselt ja strateegiliselt äärmiselt tähtis ning selle hind — 3 miljardit eurot — on väike investeering, sest satelliitnavigatsiooniturg peaks kuue aasta pärast olema kümme korda rohkem väärt,» ütles Euroopa komisjoni transpordivolinik Neil Kinnock üleskutses ELi riikidele, soovitades veel sel kevadel finantseerimisotsus vastu võtta.

Esimene 600 kg kaaluv satelliit lennutati kosmosesse (lingi eest tänu prt‘le) 28. detsembril 2005. Süsteem on EL ja Euroopa Kosmoseagentuuri ühine ettevõtmine ning on suunatud eelkõige tsiviilkasutajatele. Galileo hakkab koosnema 30 satelliidist ning süsteem peab käivituma plaanide kohaselt aastal 2010. USA asekaitseminister Paul Wolfovitz saatis reaktsioonina Galileo käivitamisele kirja oma Euroopa kolleegidele, milles väidetakse, et Euroopa Liidu tsiviilotstarbelise võrgustiku osad võivad sõjas sattuda vastase kätte ja nii õõnestada Ameerika Ühendriikide julgeolekut. Kes armastab konkurente?

Mis huvitab aga praeguseid GPS süsteemi kasutajaid kõige rohkem? Mis saab olemasolevast süsteemidest, mida hetkel kasutavad laevad, lennukid, sportlased jne.? Kõik kasutajad saavad jätkata olemasolevate vahendite kasutamist, kuna need võimaldavad kasutada tasuta ka Galileod.

Kasumiprognoosid Galileo kasutamisel on lootusrikkad – tänaseks on satelliitnavigatsioonisüsteemidega teenitud käive ca 50 miljardit dollarit. Aastaks 2020 peaks summa ulatuma 250 miljardi dollarini. Äripäev 27.07.2005:

Kui tänased prognoosid täituvad, tasub Galileo end mitmekordselt. Euroopa Liit on planeerinud eelarveks 3,2 kuni 3,4 miljardit eurot ehk sama palju kui maksaks 150 kilomeetrit kiirteed.

Galileo kulusid ei tasuta täielikult maksumaksja taskust. Kaks kolmandikku kuludest kaetakse Euroopa eraettevõtete poolt.