Kaldale uhutud.

25. detsembril 2005 konteinerlaev APL Panama sattus madalikule Mexico rannikul ja on seal siiani, pea kaks kuud hiljem.

APL Panama kapten otsustas ilma lootsita siseneda Ensenada sadamasse kuid tugev hoovus kandis laeva kursilt kõrvale ja jäi liivasele põhjale kinni. Kusjuures nähtavus oli hea, ei olnud tugevat tuult ega udu. Laev sattus madalikule juba enne sadamamuulideni jõudmist. Laeva meeskond väidab, et üritasid ilma lootsita tulla seepärast, et neid juhendati sadamaterminalist. Eks uurimine selgitab, kas loots üldse telliti või ei tahtnud loots pardale tulemisega vaeva näha.

Enam lähemale ei saa. Kõik lapsed merre!

Viimastest jõuludest saadik on üritatud laeva madalikult lahti saada, kuid edutult. Küll on kasutatud ära tõususid ja piirkonna kõige võimsamaid vedurlaevu, toodi Seattlest pargaslaev hüdrauliliste tõmbeseadmetega… Aastavahetusel tõmbas laeva seitse puksiiri koguvõimsusega 40 tuhat hj, aga õnnestus vaid vööri veidi kaldast eemale tõmmata. On püütud vähendada 15 tuhat tonni kaaluva aluse lasti, umbes 4000 konteineri kogukaal on 30 tuhat tonni. Selleks kasutati algul kopterit (Evergreeni Sikorsky Sky Crane), aga see suutis vaid kergemad konteinerid pealt ära tõsta, umbes 150 tk. Praeguseks on laevani veetud täitepinnast ja sellel asetseb kraana, mis konteinereid ükshaaval lossib, umbes 60 konteinerit päevas. Samuti pumbatakse tasapisi välja kütust, et taastada laeva ujuvus. Samal ajal meri tõukab laeva järjest enam kalda poole ja tõusud-mõõnad väntsutavad laeva korpust.

Praegu oodatakse kolme võimsama pukseri saabumist Los Angeles’ist, aga enne nende saabumist on vaja laev lastist tühjendada. Samas on sinna teel võimsam kopter, Venemaal ehitatud MIL Mi-26. Aga see võtab kõik aega. Ja aeg on halastamatu. Viimastel päevadel on kahtlema hakatud, kas laeva enam välja tõmmata õnnestubki. Ja kui laeva ujuvus taastataksegi, siis ei pruugi korpus vastu pidada.

Rahvas aga voorib kaldale. On ju kordumatu elamus näha sellist laevamürakat abituna rannal lebavat.

“It’s really weird — I’ve been to the beach all my life (and have) never seen a boat out on the beach. It’s like a city out there,” said tourist Mark Flooten.

APL Panama on ehitatud 2000. aastal, 260 meetrit pikk, 40306 GT, DWT – 52272, TEU – 4038 konteinerit, tekil 1805. Omanik Schiffahrtsgesellschaft mbH & Co, Operaator APL. Antigua ja Barbuda lipu all.

Eks vaatame, kuidas APL Panama päästmine lähinädalatel edeneb.

Mairold

meremees ja sulesepp

13 thoughts to “Kaldale uhutud.”

  1. kahju et saaremaal kaldale ei uhutud .. muidu oleks praegu ainult kere järel .. ja saarlastel kõigil uued telekad :) ja imo msc saaks pead kratsida, et mis qrt .. piraadid, must kapten

  2. prt, kas sa mõtled seda Sõrvest läänes olevat laeva (nüüd enam pole, tükeldati ära)? Seal olevat kohalikud talvel jääga peal käinud, paar rubla anti piirivalvuritele ja toodi kelguga igast kola sealt. Ise olen näinud ühes majapidamises toa uksena korralikku puidust kajutiust, rääkimata muust kolast :D

  3. Saartel ju ajalooliselt laevarüüstajad elanud, Saaremaal Kihelkonna rahvast nimetatakse siiani vandiraiujateks (meelitati laevad tuledega karile). Prt viitas vist sellele, et meil oleks kogemustega inimesed :) Aga Mexico rannikul ilmselt seepärast ei virutata, et ei ulatuta nii kõrgele. Aga see jäi mul jah mainimata, mis põhiline kaup oli. Kümnete, sadade tonnide kaupa elektroonikat Aasiast. Heh, oleks see kaup vaid aafrika rannikule saabunud … ;)

  4. Praegu oodatakse 25. veebruari veetõusu. Oleks põnev seda vaatama minna. Äkki saaks saata mõne Eesti TV reporteri kohapeale otsereportaazhe tegema…

  5. kod Mairold .. vandiraiumine tuleneb küll mõneti teistmoodi tegevusest kui kaldal grillimine .. ref tasuks uurida meie ühise tuttava kod Kaevu kauge esivanema kod Sternbergi tegevust Hiiumaal ja seda, millisest hetkest laev loeti liikumisvõimetuks (väike vihje – kui taglas maas e. siis vandid pooleks) .. hint : Randröövel : romaan / Herman Sergo, ISBN 5450001819, Tallinn : Eesti Raamat, 1988 (Tallinn : Punane Täht)

  6. Mida selle kaubaga Aafrikas teha?

    Tuleb meelde lugu, kuidas sõber sattus vene aja lõpus külla enda sõjaväekaaslasele kuhugi lääne-siberisse mingisse asulasse. Nagu kaubandusvõrk tollal, poed olid, aga kaupa mitte. Seal aga poes reas tutikad kummikud ja värvitelerid. Sõbra imestus alguses suur, aga siis tuli välja, et seal stepis väga tihti just ei saja ja asulas polnud elektrit :D

  7. See laev Saaremaal sõrves on vana Kreeka laev ja aeti karidele ainult kindlustusrahade kättesaamiseks ja see et ta talvel jäädmõõda tükk tükk haaval minema veeti(veetakse) on sula tõsi.Isegi seal peal päris mitu korda käinud veel 10 aastat tagasi, kui seda sai veel laevaks nimetada…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.