Eilsel (06.10.2011) valitsuse istungil oli üheks teemaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika reformipaketi kohta.
Teemat esitas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Järgneb väljavõte valitsuse kommenteeritud päevakorrast:
Algatus lähtub asjaolust, et enamik kalavarusid on ülepüütud, kuna kalalaevastik on liiga suur ja liiga tõhus. Saagid vähenevad aasta-aastalt ning rannikuäärsete alade elanikud, kes sageli sõltuvad kalapüügist, näevad oma majanduslikke võimalusi järjest kahanemas.
Otsuste tegemisel eelistavad poliitilised juhid sageli pigem lühiajalisi huvisid kui pikaajalist ressursside kaitsmist ning seni on Brüsseli ülalt-alla seadusandlik lähenemisviis andnud kalandussektorile vähe stiimuleid vastutustundlikuks käitumiseks ja ressursside säästvaks kasutamiseks.
Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika põhjaliku reformimise ettepanekutes on Euroopa Komisjon võtnud suuna põhjalikele muutustele Euroopa kalanduse haldamises. Asjakohaste pikaajaliste kalavarude kasutamise kavadega tagatakse kaladele paremad elutingimused ja kindlam elatis kaluritele, tehes samal ajal lõpu ülepüügile ja kalavarude vähendamisele.
Reformiga võetakse kasutusele detsentraliseeritud lähenemisviis kalanduse teaduspõhisele haldamisele piirkondade ja merede kaupa, samuti paremad juhtimisstandardid Euroopa Liidus ja rahvusvahelisel tasandil säästva kalapüügi kokkulepete abil.
Eesti on kujundanud oma seisukohad kalanduspoliitika reformi põhimõtete kohta vastates Ühise kalanduspoliitika reformi Rohelise raamatu küsimustele ning neid järgitakse ka käesoleva eelnõu raames.
Põhimõtted nagu ülekantavad püügiõigused, pikaajalised majanduskavad, regionaliseerimine, tagasiheite keelustamine reformipaketis sobivad Eestile.
Oluline osa reformipaketist on ühise turukorralduse ettepanekutel, kus Eesti toetab Euroopa Komisjoni seisukohti, eriti tootjaorganisatsioonide tugevdamise ja rolli suurendamist, läbi mille hakkavad kalapüüdjad ja tootjad saama paremat hinda oma toodetest.
Peale istungit toimus pressikonverents, kus minister kommenteeris teemat järgmiselt (vaata videot pressikast siit: http://www.valitsus.ee/et/uudised/videod#3032):
Eesti seisukohad Euroopa Liidu kalandusreformi kohta. Uus eelarveperiood on lähenemas ja Euroopa Liidus vaadatakse erinevate valdkondade poliitikad ümber ja kalanduspoliitika on tegelikult väga oluline poliitika. Üldjoontes see komisjoni poolt välja pakutud reformi kava on Eestile väga sobilik, ta arvestab meie erisustega, arvestab ka meie soovidega. Ja ma siin viis punkti lühidalt tooksin välja.
Kõigepealt, kalavarudele säästliku kasutamise põhimõtte rakendamine kalapüügi puhul ja kalade merre tagasiheitmise keelustamine, mis Eestis juba ka praegu on keelustaud, kuid mis ei ole kaugeltki üle Euroopa niimoodi. Uus reformipakett selle üle Euroopa ka keelustab, mis on suur samm kindlasti keskkonnasäästlikul kalapüügil edasi.
Teiseks on sätestatud eelnõus individuaalsete püügiosakute põhimõte, mis samuti on just Eestile väga oluline, sest Eesti seda täna rakendab ühena vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest. See tähendab, et püügikvoot on individuaalne, seotud konkreetselt püüdjaga, kaluriga, mitte laevaga. See võimaldab tulevikus meil Eestis likvideerida eraldiseisva kalalaevade registri ja jääb ainult üks kalalaevade register, meil ei ole vaja dubleerida. Ja teiseks, kindlasti loob ka ökonoomsema püügivõimaluse.
Meil on praegu olukord nii, et püüda saavad ju tegelikult need kalurid, kellel on kalalaev registris registreeritud. Aga meil on piisavalt neid, kes omavad püügikvoodi, kuid ei oma kalalaevu, püügilaeva ja selle probleemi lahendamine on meil olnud suur peavalu siiamaani. Nii et sellise võimaluse sätestamine üle-euroopalisena annab meile võimaluse jällegi bürokraatlikke kulutusi vähendada, aga ka paindlikuma võimaluse kalanduse korraldamiseks.
Kolmas. Regionaalsete printsiipidega on arvestatud, mis meie puhul tähendab, et me saame Euroopa Liidu kalandusfondi rahasid ka tulevikus kasutada rannapüügi korraldamiseks, rannakalurite investeeringute ja tegevuse rahastamiseks ja siseveekogude kutselise kalanduse toetamiseks. Siseveekogude kutseline kalandus on suhteliselt haruldane nähtus. Reeglina seda tehakse meredel ja maailmameredel, ookeanidel, aga järvedel, siseveekogudes seda on väga vähe. Eesti on üks eranditest, kus Võrtsjärvel ja Peipsil selline kutseline kalandus on Euroopa Liidus.
Neljandaks. On lisaks loodussõbralikule kalandusele ka rohkem tähelepanu pööratud kalaliikide tasakaalule, mis on ka meile näiteks väga oluline Peipsi näitel, et kui koha on röövkala ja sööb teised kalaliigid ära, siis me võime säästlikult püüda, kuid oluline on ka erinevate kalaliikide vahelist tasakaalu silmas pidada, et see liigirikkus veekogudes oleks. See teema on nüüd siis ühe olulise punktina ka uues kalanduspoliitikas ilusasti sees.
Viiendaks ja viimaseks, mida ma tahaks rõhutada, on Euroopa Liidu suhted kolmandate riikidega kalandusvaldkonnas. Nimelt, kui Euroopa Liit ostab kolmandatelt riikidelt kalapüügikvoote, kus siis Euroopa Liidu kalurid saaksid püüdma hakata, siis sellistele kvootidele peaks tulevikus olema vaba juurdepääs kõikide liikmesriikide kaluritel. Seni on need reeglid väga ähmased ja reeglina on need kvoodid jäänud Lõuna-Euroopa riikide, Hispaania näiteks, kalurite pärusmaale. Nüüd siis sätestatakse põhimõte ja Eesti soovib, et see nii ka jääks, et kõikide liikmesriikide kaluritel oleks sellisel juhul võrdne ja vaba juurdepääs. See on lühidalt kõik. Aitäh!