2.-16. juulini toimub järjekordne Balti Karika regatt, selle Tallinna etapp toimub tuleval nädalal 6. juulil.
Esimesed Vene ajaloolised avamerejahid peaksid Tallinna Noblessneri sadamasse saabuma juba 5. juuli õhtul. Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart võõrustab purjetajaid kolmapäeval, 6. juulil kell 16.30 raekojas.
8.-10- juulini toimub Tallinn-Ruhnu etapp ja 12.-14. juulini Ruhnu-Kotka etapp. 16. juulil toimub Kotkas autasustamine ja regati lõputseremoonia.
Balti Karika (Baltic Sea Cup) regatt sai alguse 1969. aastal 180-miilise sõiduga, mille organiseeris Venemaa paadiajakiri. Kahekümne toimumiskorraga ajaloo vältel võttis kõige populaarsemail aastail regatist osa üle 100 jahi.
Baltic Sea Cup regati traditsiooni taaselustamise üheks eesmärgiks on ühendada Läänemereriike ja seda mitte ainult läänepoolsete riikide mõttes. Venemaa ja Eesti on purjetamisalaselt olnud olümpiarõngastega seotud. Nõukogude Liidu ja nüüd Venemaa parimad purjetajad on Eestit heaks treenimis- ja võistluskohaks pidanud läbi aastate.
Ka möödunud aastal külastasid purjekad Baltic Sea Cup raames Tallinna.
Noblessneri sadam (www.noblessner.com) on ajalooliselt seotud Venemaaga, sadamas asuv tehas sai alguse venelaste vajadusest moodsa (sõja-)tehnika järele. Peale seda, kui 1904. a veebruaris torpeedokaatrite rünnakuga alanud Vene-Jaapani sõjas olid Jaapani väed Vene sõjalaevastiku praktiliselt hävitanud, tellis tsaarivalitsus hulgaliselt allveelaevu Ludwig Nobeli kompaniilt. Ludwig oli tööstuslike elektrigeneraatorite ja allveelaevamootorite tootja ja vabrikant. Nobeli preemiat hakkas välja andma tema noorem vend Alfred, tema isa Immanuel aga insener, torpeedode tootja ja vineeri väljamõtleja. 1912 aastal sai Nobelessneri kompanii, mille Nobeli tehas lõi koostöös miinitootja Lessneriga Revalisse, riikliku tellimuse kaheksale allveelaevale. Esimese Maailmasõja künnisel patrullis neid Lääne-, Mustal ja Valgel merel juba 22.