Huvitav, kuidas selle järgi navigeerida sai? Kui see peaks mulle ette sattuma, siis ma ei oskaks sellega midagi peale hakata. Targad meresõitjad olid sel ajal :) 
Vabatõlge Panbo blogi postitusest: C-Map'il on vanim kaardiplotter ("navigeerimise masin"), eeldatavalt esimene, mis USAs lettidele ilmus (suurem foto siin). See oli aastal 1985 Itaalias, mil Navionics'i asutajad Giuseppe Carnevali ja Fosco Bianchetti arendasid esimese algelise vektorkaardiga plotteri (Üsna varsti peale seda Bianchetti lahkus Navionics'ist ja asutas oma elektronkaardifirma C-Map, mõlemad firmad on praeguseks suurimad elektronkaartide tootjad ja omavahel konkurendid). Umbes viis aastat hiljem anti välja esimesed arvutites ja navigatsiooniaparaatides kasutatavad elektronkaardiprogrammid. Kõigest 20 aastaga on toimunud meelet areng mereelektroonikas, eks nimetatud kahele mehele tuleb alustamise eest tänu avaldada. Ei oska ette kujutada, mis on olemas juba järgmise viie, kümne või kahekümne aasta pärast?
Võib-olla vaatame siis 2005. aasta aparaate ja kaarte samamoodi muigel suuga, kui toda aastast 1985. Tendents on küll sinnapoole, et plotterite kasutamine muutub visuaalsemaks, 3-dimensioonilisse pilti jooksevad kokku kõik andmed, mis ümbritsevatega seotud (merealad linnulennu vaatega, ka merepõhja reljeefi ruumiline kujutamine, perspektiivvaate kasutamine udus, signaalid navigatsioonimärkidest ja teistelt laevadelt, radarinfo otse kaardiplotteril, meteoroloogiliste andmete operatiivne kandmine elektronkaardile, aerofotode ja sateliitide tõhusam kaasamine jne jne.). Tegelikult on see juba tänane päev, et on võimalik navigeerida oludes, kus on koguaeg udu või pimedus. Vaid andmemahud vaja kokku ajada, need ei jõua veel järele. Samas tõhustatakse pidevalt kohapeal info analüüsimise efektiivsust. 
Nobeltec 9, lots'o'goodies. Simrad on oma arengutes päris kaugele jõudnud: Glass Bridge with GB60. 
Suurem pilt siin. Simrad kasutab C-map'i tarkvara, paberkaardid on minevikku vajumas. Simrad Glass Bridge, who knew? Info Panbo.com-ist. Minul tekib küll tunne, et navigatsioonisillas aparaatide infot jälgides ei jõua enam üldse ümbritsevat mereala vaadata ja visuaalselt jälgida. Aga küll selle vastu ka leitakse rohtu.