Fr.C81: Tagasi tsivilisatsioonis

03. august, 1996, kell 2333, laupäev

Tuju läheb aina paremaks, ilmad soojemaks, kuigi päikest pole näha. Meil, kes oleme polaarjoone taga käinud, on ka 12-13 kraadi soe. Eilsest hakkas ka Norra raadio raadiokanaleid kostma. Inimese tunne, tsivilisatsioonis tagasi. Imestama paneb, et Leedus kuuldud Macarena on ikka veel kuum laul. Nüüd lasevad norrakad igal võimalikul juhul seda raadiost. Imelik. Või? On see imelik meie jaoks, maalolijad nagu selle käiamise omaks võtnud?

Ööd lähevad silmnähtavalt pimedamaks. Huvitav, kas meie kellad on natuke ees või oli polaarjoone juures tõepoolest polaarpäev? Öösel nägime sutike kaldatulesid. Möödume paljudest naftapuurtornidest. Meri on rahulik, veidi teistsugune, kui keset ookeani.

kus on päike?

Keskpäevaks olime läbinud Põhjamere kirdenurga ja sisenesime Skagerrakki. Norra lõunarannikust olime kõigest 8 miili kaugusel. Mäed paistsid väga hästi kätte. Binokliga vaadates paistsid ka asulaid, majakaid, purjepaate, tööstushooneid kaldal… Laevu on tihedalt mööduma hakanud. Pole nagu harjunud.

Õhtupoole peiliti antenniga ka Norra ja Taani telekanalid. Olümpia kestab, juba lõpetatakse. Mingi norralane võitis ühesüstal kuldmedali. Norra rahvas on sillas.

Nüüd on telerit vaadates tunne, kui oleksime vangist ja üksindusest pääsenud. Nagu oleks olnud helikindlas ruumis, kus vaid vaikus või kumin… Omaenda südame tuksete kumin kõrvus. Nüüd oleme tsivilisatsioonimüras tagasi ja see ei olegi nii eemaletõukav. Esialgu.

Käivad mõningad ettevalmistused reisi lõpuks. Oleme Skageni lähedal, idapikkust 009 kraadi ja 30 minutit. Taani rannik on kuskil 30 miili kaugusel. Linnatuled silmapiiri tagant kutsuvad. Öösel siseneme Kattegatti.

Täna oli tekitööpäev. Käib laeva kohendamine registrikontrolliks, mis Poolas tulemas. Huvitav, nagu see enne teada ei olnud. Nüüd rabeletakse ja närveeritakse. Nagu vene ajal kvartalilõpul.

Meile kavatsetakse teha ettepanek minna Poola tööle, kui laev läheb dokki, aga mina arvan, et siit peab kiiremas korras kaduma. Raha sealt peaks saama, aga kadettidest keegi ei taha minna. Krt, maksnud tekitöö eest, küll me kadettide mass oleks laeva ilusaks teinud, aga nüüd lakkugu panni.

Sain loetud Smuuli raamatu “Jaapani meri. Detsember”. See on ülistuslaul nõukogude inimesele ja nõukogude teadusele. Öäkk.

Mairold

meremees ja sulesepp

Leave a Reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.