23. juuni, 1996, kell 2110, pühapäev Olin siis öösel koeravahis, kõik neli tundi roolis. Täna tundus kuidagi lihtsam olevat, kui eelmine kord, kui teine laev poordis oli. Siis oli roolimine laevade omavahelise tõuklemise tõttu raskem, aga täna tuli lihtsalt hoida vastu lainet. Tuul oli viis-kuus palli, kõigutas päris tuntavalt. 
Ülar ja Dan tuult nautimas.
Kella kolme paiku tegin tüürimehe käsu järgi 180-kraadise pöörde. Päris õigel ajal hakkasin rooli vastu hoidma ja üle kursi ei läinudki. Tagantuulega läks roolimine kuidagi raskemaks… Imelik. Täna jälle peale vahti logelesime. Laisklemine teeb juba haiget. Täna jah on jaanilaupäev. Kodus ja terves Eestis möll juba käib. Me nagu ei tunnegi, et millestki ilma jääme. Justkui oleksime veel maikuus, selles ajas, kui laeva tulime. Kambüüsis tehti täna šašlõki imitatsiooni. Olid küll lihatükid pulkade otsa aetud, aga need vist polnud tulist süsi tunda saanudki. Niisama olid marineeritud liha ahju topitud. Hirmkuivad nätsakad olid. Arvavad, et lollitavad meid ära ja meil jaanitunne sees? Tuhkagi. Oleks veel, et õlut jagatakse, aga mida pole seda pole. Kodu järgi igatsust veel ei ole, aga kui kasutada Tiidu sõnu, siis kaadrist st oma sõpradest tunneme puudust. Infopuudus on ka käes. Mis Eestis toimub? Kas olümpiamängude möll juba käib? Kuidas jalgpall lõppenud on? Mis Venemaal presidendivalimistest sai (jutud liiguvad, et Jeltsin oli need edasi lükanud)? Kell 2250 Meie juurde tuli taas “ELVA”. Paistab, et mõtlesid ümber ja ikkagi panevad kala meile. Läheb vist tööks. Tuul on tõusnud, tormi alged on juba tunda. Pean nelja tunni pärast minema öisesse vahti rooli, päeval on mul trümmitöö ootamas. Ju näeb, kas magada ka jõuab?
Ahtris on mingi rambi moodi asi, luugi vahelt piilusime, kuidas seal lained üles trügisid. Mõnikord vajus ramp üleni vee alla, nii, et hoia pead luugiavast eemale, et sähmakat näkku ei saaks.