Eilse reidi käigus Tallinna lahel tehti kindlaks mitu rikkumist.
On küsitud, miks reide üldse korraldada? Vastuseks piisab ühest näitest, mis Tallinna lahel toimus. Eile kihutas üks kaater Autoexpressi kursilt risti üle, otse vööri eest läbi. Suure laeva kiirus ei olnud sugugi väike ja seetõttu muutis igaks juhuks veidi kurssi. Nii lahel liikunud laevakontrolli kaatri meeskond kui ka Tallinna lahe liikluskontrollikeskus olid tunnistajateks. Autoexpressi meeskond fikseeris paadi numbri ja edastas liikluskontrolli operaatoritele.
Tallinna lahe liikluskorralduse järgi on veeala jagatud tsoonideks või aladeks, kus liiklevad suured laevad, kus on rannikusõidualad väikealuste jaoks ja kus kaubalaevad on ankrus. Kõik see on selleks, et tõsta liiklemise ohutust. Nendel aladel tuleb liigelda vastavalt reeglitele. Kahjuks on möödas need ajad, kui Tallinna laht oli vaid jahtidele, reisi- ja kaubalaevanduse kasv on liiklustihedust tugevalt kasvatanud ja seega tuleb järgida rahvusvahelisi reegleid. Seega kui väikealused sisenevad liikluse eraldamise tsooni, siis seal ei tohi teisi laevu segada, tuleb viibida eraldustsoonis võimalikult vähe aega ja ületada seda võimalikult risti.
See ei ole esimene juhus ja ei jää kahjuks ka viimaseks. Üha enam hakkab lahele tekkima nn. rullnokkasid ja jõmmisid, kes enda ja teiste elu ohtu seavad. Millegipärast arvatakse, et merel võib seadusi rikkuda. Huvitaval kombel saadakse sellest aru, et liikluseeskirju teedel ja tänavatel peab järgima, enamus nõudeid teatakse peast, kuid merel reeglid justkui ei kehtiks? Muret on ka dokumentidega. Kui autoga sõitma lähed, siis võetakse ju autodokumendid ja load kaasa. Sama peaks kehtima ka merele minekul, aga ilmselt seda ei teadvustata. Kuidas tõestad jahi või kaatri omandiõigust, kui dokumente pole kaasas?
Loomulikult on enamus neid, kes vee peal liiklevad korralikult ja järgivad ohutusnõudeid, aga kahjuks on nn. rullnokkadest vähemus see, kes silma hakkavad ja kisuvad alla kogu hobisõitjate maine. Lohutuseks võib öelda, et Tallinna lahel saadakse rikkujatest üha rohkem teada.
Vastukajad on oodatud. Lisainfo Veeteede Ameti kodulehelt.
Olen nõus et ohtlik olukord ja taunitav. Mina liiklen purjejahiga enamasti ja üle farvaatri sõites olen nö loodusjõudude rüpes st tuult on liigun, tuult pole ei liigu. Sel puhul on faarvaatri laeval kergem kurssi nats reguleerida kui minul tuult purje puhuda või aeruga eest ära sumada. Minuarust on Tallinna lahel ruumi maa ja ilm ainult natuke head meremehetava ja kõik saavad liigeldud. Ka liiklustiheduse jutuga on üle paisutatud (nt Hki Stock võrreldes) Omaltpoolt teen kõik et teisi laevu võimalikult vähe häirida.
Ja veel kui neid paadi dok. kogu aeg kaasas tassida siis ei jää neist midagi järgi ilmastiku käes.
Olen kindel, et müügil on veekindlad kotid nii dokumentide kui ka mobiilide jaoks kasutamiseks vee peal.
Olen ise purjetaja kui ka olnud suure laeva peal, kes purjetajatest püüdnud mööda saada. Ega see lihtne ei ole. Tean, mida mõtlevad lõbusõitjad ja kuidas professionaalsed tüürimehed nendega hädas.
Aitäh mellile vastukaja eest, aga minuteada on purjekal ka mootor olemas. Vähestel need puuduvad, eelkõige sildumiseks vaja. Kui peakski tuul ära kaduma, siis eraldusvööndi alast oleks soovitav ikkagi kohe mootor tööle panna ja tsooni kõrval oodata tuult. Kusjuures olen näinud kapteneid, kes purjekatest tsoonis üldse ei hooli. Ütlevad, et nemad saavad ju rohkem kannatada, meil halvemal juhul lööb mõlgi pardasse. Travemünde reidil on suviti laht purjedest lausa valge, aga sõitjad tunduvat teadvat, kus suurte laevade tee (see on poidega tähistatud, kuigi kaardil ei ole tsoonina märgitud). Mõnikord juhtus kedagi jalgu jääma, aga tõepoolest oli vahel targem endal kurssi muuta, kui liiga lähedalt mööda minna. Samas Travemünde reidil ruumi ikka on, Tallinna lahes ei ole kursimuutus nii lihtne. Ja kui purjekaid juhtub veel rohkem olevat, kui üks, siis vandumist kui palju. Mõnelt Tallinnki tüürimehelt ootaks ka kommentaari.