Fr.C18: Kahe-, nelja- ja mitmejalgsed

1. juuni, 1996, kell 2200, laupäev
Päevad kipuvad juba sassi minema. Nädalalõpp, aga ei erine nädala teistest päevadest. Kõik päevad ühesugused. Kontakt kodu ja Eestiga ka pea olematu, siis ei teagi, et teised peavad saunaõhtut.

    Liigume. Öösel nägime mingeid naftapuurtorne. Täna saime natuke päikest võtta, aga mitte kaua. Pidin kambüüsi tagasi ronima.

    Kambüüsis on huvitav. Prussakaid on pidevalt liikvel. Eriti seal, kus toit maha pudisenud. Nüüd on tunda, et neist tõepoolest kubiseb (meie kajut on arusaamatul põhjusel, erinevalt kogu laevast, prussakavaba). Kuid need koivalised ei ole ainukesed võõrnähtused laevas. Oli au kohtuda rotiga, kes üle töölaua loivas. Korraks isegi peatus, vaatas mu poole umbes sellise näoga, et näh, taas üks uus tekkinud, ja kadus koos munakoorega. Mõnda teist on ka vilksamisi näha olnud, aga sellist ülbikut ei ole enne kohanud. Mul pidi nuga maha kukkuma.

    Tiit rääkis, et laoruumis, kuhu külmunud liha seisma pandi, et see vaikselt ära sulaks, pidi meeletu põgenemine toimuma, kui sinna ruumi siseneda. Ja pärast liha pealt näha, et on hammastega nakitsemas käidud. Peaks selliste asjade peale juba söögiisu läinud olema? Üks madrus rääkis, et trümmis kalajahu seas pidi musti rotte olema, kes end peale orgunninud siis, kui viimati Aafrikas käidi (mingi 8 aastat tagasi)… Garden tuli üks hommik mossis näoga meile loengut andma ja kurtis, et temal sõid rotid seebi ära…

    Kirjas, mis me koos kirjutasime mahajäänud sõpradele ja Klaipedast teele saatsime, kirjeldasime kõike värvikalt. Muu hulgas kirjutasime, et laev on nii suur, et ühes külmutustrümmis elab jääkaru. Ja et sel kõht täis oleks, selleks on teises trümmis lehm, kellelt piima saab.

    Möödasõitvad laevad on igaüks meie jaoks huvitav. Merel ei tundugi teised nii suured. Kui mingi rannariba paistab, siis mõistatasime, kus oleme või mis poolsaar või saar näha? Kella kahe ajal päeval möödusime Bornholmi saarest põhja poolt…

    Sain täna taas ühe raamatu läbi. Arvi Kork “Neli musketäri”. Päris hea raamat. Nelja eestlase seiklustest mööda Euroopat sõja lõpupäevil ja peale seda. Ajal mil ei kehtinud riigipiirid, aga igaühel, kes sai inimesi kontrollida, oli õigus pokri panna. Mõlemal poolel. Kirjutan sellest seepärast, et just täna, kui sisenesime Taani väinadesse, olin ka raamatu järjega sealsamas, kus mehed hakkasid Saksamaa linnast Neustadtist paadiga Rootsi poole ujuma. Huvitav kokkusattumus.

    Mairold

    meremees ja sulesepp

    One thought to “Fr.C18: Kahe-, nelja- ja mitmejalgsed”

    Leave a Reply

    Your email address will not be published.

    This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.