Fr.C7: Kolmas päev ankrus

21. mai 1996, kell 2320, teisipäev
Ikka reidil. Värvimine. Ilm rõske. Väike tormike. Mõnusalt õõtsutab, ei rohkemat.
Kajutikaaslased ja teised grupivennad otsivad laeva peal tegevust. Kinosaalis vaadatakse meeletult filme, kopteritekil käiakse põlve otsas tehtud jõusaalis. Rainer võtab “kehaehitamist” täitsa tõsiselt. Mina tegelen rohkem kirjutamisega ja lugemisega. Suurepärane võimalus üleolevat aega kasutada. Teab, millal järgmine kord selline võimalus avaneb…
Kirjutan õele kirja. Ja üks paks raamat on käsil. Grishami “Pelikani memorandum”.

Meeleolu on kuidagi nukker ja rusutud. Mitte ainult minul. Sõber Ülar kirjutas luuletuse:

uskudes pidevalt ootust nii head
sätendab võimalus puutuda maad
mõtteist kaob puhtus nii ilusalt kole
need vastuolud siin on ja ei ole

tugevnev tuul ei ööselgi vaibu
lähedalt kauge unistus näib ju
laintest neist tõusvaist tunnetus tärkab
kuivatad silmilt veepritsmed mis märkad

ning jällegi matad kõik piiratud plaanid
öö pimedas säras maa kaunilt siin läigib
on mühin ning hääled mis tuttavad ammu
see kaugus nii lähedalt kauge ei saabu

Mairold

meremees ja sulesepp

One thought to “Fr.C7: Kolmas päev ankrus”

  1. 21.mai
    Seisime kogu päeva reidil. 1 tund vahis. Kohutav igavus. Ainult söö, s…. (nt seikle) ja maga. Õhtul mängisime karoonat. Öösiti magame tule valgel. Pidavat olema efektiivne vahend pimedas väljailmuvate prussakate vastu :P

Leave a Reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.