Parklaev Krusenstern ümbermaailmareisil

Olen Kruzenshterni ümbermaailmareisi mõnda aega jälginud, kuigi parklaev oma reisiga juba ammu alustanud. Praegu on laev Ida-Hiina meres (12.04.06), läheneb Taiwani väinale. Järgmine sadam on neil Hong-Kong. Seljataha jäi neil Vladivastoki sadam, kus randuti kolmeks päevaks.

Hansesail.com: The ship didn’t sail through the Panama-Channel but round Cape Horn. The spectacular journey leads above Canary Island to Rio de Janeiro, over Cape Horn to Valparaiso, Galapagos-Islands, Honolulu and Wladiwostock to Hong Kong, and over Australia. Madagascar, Kapstadt and Las Palmas back to Russia, where the ship will be expect in Kaliningrad August 2006.

Reis algas eelmisel aastal 16. juunil kodusadamast Kaliningrad. Ümbermaailmareisiga tähistatakse 60 aasta möödumist Suure Isamaasõja lõpust ja 200 aasta täitumist esimese Vene ümbermaailmareisi lõpust (26. august 1806), mille eestvedaja oli Adam Johann von Krusenstern.

Vikipeedia.org: Adam Johann von Krusensterni eestvedamisel sai teoks esimene Vene ümbermaailmareis. 7.augustil 1803 Kroonlinnast alanud ekspeditsiooni eesmärk oli Vaikse ookeani ranniku uurimine, Vene-Ameerika kompanii kaubanduse arendamine ja Vene diplomaatide esinduse Jaapanisse toimetamine. Sihiks oli kõigepealt Brasiilia, edasi Kap Hoorni kaudu Vaiksele ookeanile, kus külastati nii soojemaid (Markiisisaared, Havai) kui ka külmemaid piirkondi (Kamtšatka, Sahhalin, Kuriilid). Jaapanis missioon ebaõnnestus ning saadikuid keelduti vastu võtmast. Macaost algas kojusõit Kroonlinna üle India ja Atlandi ookeani.

Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased G. H. Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, šveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen.

Neljamastilise parklaeva sõiduplaanis on veel Austraalia sadam Hedland, Madakaskari sadam Fort Dauphin, loomulikult Capetown LAV-s, veel Las Palmas Kanaari saartel. Edasine sõidugraafik on segane, ühtedel andmetel on peale Las Palmast järgmine sadam juba Sankt-Petersburg (ümbermaailmareis lõpebki selles sadamas 7. augusti paiku), teistel andmetel külastatakse ka Lisboni ja Kopenhaageni sadamat. Küllap tuleb veel sõidugraafikusse muutusi (nt. algselt plaanitud Singapuri asemel suundutakse hoopis Hong Kongi), ilmselt külastatakse rohkemgi sadamaid, kui kirjas, lihtsalt tehakse lühemaid peatusi.

Kruzenshtern

Lugejale, kes ei tea – Miks on Kruzenshtern meile südamelähedane?

Padua Automoto.ee-st: Töötasin ise madrusena õppepurjelaeval Kruzenshtern pea-aegu aastat neli. Laev pole mitte fregatt, vaid laevatüüp on neljamastiline parklaev. Ka pole see laev kunagi seisnud Pirital, see laev ei saakski lihtsalt Pirital seista liiga suure süvise tõttu. Pirital seisis siiski purjekas nimega Vega. Kruzenshterni kodusadamaks oli Tallinn aastast 1980, laev kuulus eesti kalatööstuse alla ja seisis Tallinnas oleku ajal Paljassaares uues kalasadamas. Laeval on iseenesest huvitav õnnelik ja ehk ka legendaarne ajalugu. Kellel lähim huvi uurigu kirjandust või käigu Tallinna meremuuseumis vaatamas mudelit. Praegu on laeva kodusadamaks Kaliningrad ja juriidiliseks omanikuks õppeasutus KVIMU. Laev on purjetamiskorras ja osaleb reisidel ja regattidel ka tänapäeval. Head tuult talle purjedesse ja seitse jalga vett kiilu alla.

Kel on veel mälestusi seoses Kruzenshterniga, võib meile kirjutada. Ise hoian parklaeva liikumisel silma peal ja heietan siin mõtteid, et miks kunagine Tallinna Merekooli lipulaev ei võiks kasvõi mõneks tunniks Tallinna külastada? Pealegi on Adam Johann von Krusenstern (19.11.1770-12.08.1846) maetud Tallinna Toomkirikusse.

See küll vähe tõenäoline, et enne Peterburgi neid Tallinna lahele saab (siis sõidugraafik annab kindlasti takka), aga võibolla kutsuks Krusensterni Tallinna siis, kui ta on tagasiteel Kaliningradi (kodusadamas tagasi umbes 14.augusti paiku)? Katsun kontakte leida, omalt poolt peab midagi ka vastu pakkuma. Näiteks maailmas on levinud, et kui kutsutakse ajalooline purjelaev oma sadamasse, siis on see laeva jaoks tasuta. Ei tea küll Tallinna sadama protseduure ja võimalusi, aga kes omab selle kohta infot, võtke ühendust. Äkki me unistus saab augustis teoks.

Laeva andmed: 4-mastiline parklaev, ehitusaasta 1926, laevaehitaja J.C. Tecklenborg, Bremerhaven/Geestemünde, endine nimi Padua. Kodusadam Kaliningrad, omanik Kaliningradi Mereakadeemia, Vene lipu all. Kogupikkus/laius/maksimumsüvis – 114,5/14,10/6,70m. Purjepinda 3655m2, 31 purje, peamasin Rusky Diesel – 1600PS. Maksimumkiirus purjede all 17 sõlme, peamasinaga 10. Deadweight 1965 t. Terasest korpus ja mastid, kõrgeim mast kiilust alates 61,2m.

In January 1981 the Kruzenshtern passed into the hands of the Estonian Fisheries Industry. Her home port changed from Riga to Tallinn. Exactly ten years later the bark became the sail-training ship of the State Baltic Academy of the Fisheries Fleet in Kaliningrad.

1946. aastal sai Nõukogude Liit laeva Saksamaalt reparatsiooni hulgas ja sellest aastast kannab nime Krusenstern. Ehitati spetsiaalset õppelaevaks, kuhu majutada 40 kadetti. Nüüdseks on laev ümber ehitatud tänapäevastele nõuetele vastavaks ja kadette mahutab juba 150. Meeskonda mahutab 220. Praegu on maailmas suuruselt teine purjelaev.

Kruzenshterni ümbermaailmareisist saad lisainfot siit. Kohtumisest Pallada’ga saad lugeda siit.

Mairold

meremees ja sulesepp

4 thoughts to “Parklaev Krusenstern ümbermaailmareisil”

  1. SUURED TÄNUD! Väga ülevaatlik jutt.

    Mäletan ise lapsepõlvest kuidas alati hommikuti-õhtuti Pirita teel sõites vaatasin lahele, et kas näeb mõnda laeva, siis ju neid seal väga polnud. Tavaliselt oli näha ainult kas Georg Ots või siis Krusenstern. Kahjuks ise teise peale kunagi oma jalga pole tõstnud kuigi tahaks siiani meeletult.

  2. Krusenstern ehk Kruzenshtern või Крузенштерн. Ma küll kaheksakümnendetel Tallinnas ei elanud, aga olen Läänemerel seilates kohanud. Kord Taani väinades laevade eraldustsoonis liikus ta meie laevale vastu, möödusime teineteisest mõnekümne meetri kauguselt. Kahjuks oli öö ja väga pime, silmaga võisime aimata vaid poordi valget osa ja taeva taustal nelja masti. Raadio teel ta võttis ühendust kalda VTS-ga. Kui poleks kuulnud, ei teaks siiani, et purjelaevale kunagi nii lähedal olen olnud. :)

  3. Kruzennshterni siia meelitamine oleks kindlasti “elegantsem elamus” vrreldes isegi Saaremaal toimuva mereparaadiga. Usun, et majandusministeerium võtaks ideest, et kuidagigi tõestada purjeka abil, et Eesti on mereriik rõõmuga kinni.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.