Reostus… Varustus… Tagantjärele tarkus

Umbes kuu aega tagasi kirjutas Kärt Anvelt Postimehes artikli sellest, et riigi rahakoti rauad on avanemas. Aga seda rauda on ju aastaid taotud, miks seda varem ei tehtud? Miks alati avanevad rahakoti rauad PEALE õnnetust? Tagantjärele tarkust on liiga palju… Nüüd on juba hilja, abi tuleb paluda naabritelt.

Tõstataks taas üles küsimuse keskkonnaministri tagasiastumisest. Kas lp. riigikogulased ei mõtle sellele, et tema umbusaldamise läbikukkumisel võtavad nad ju vastutuse endale… Aga kes seda ikka mõistab?

PM 13.02.06: Merereostus avab riigi rahakotirauad

Kärt Anvelt, Postimehe vanemtoimetaja
Eesti ostab lähiaastatel 758 miljoni krooni eest merereostuse avastamise ja likvideerimise seadmeid. Selleks, et meie reostustõrje oleks vähimal võimalikul tasemel, läheks aga vaja vähemalt kaks miljardit krooni.
Merereostuse tõrje tõhustamiseks peaks spetsialistide arvutuste järgi lähiajal kulutama isegi kuni kolm miljardit krooni. «Selle raha eest saaksime juba soetada lisaks miinimumnõuete täitmisele ka varuseadmeid, nagu see on põhjanaabritel,» märkis piirivalveameti mereosakonna reostustõrje osakonna ülem Silver Vahtra.
Ta lisas, et kahe miljardi krooni eest suudaks Eesti reostuse avastamisel ja likvideerimisel olla vähimal võimalikul tasemel.
Vaatluse asemel radar
Siseministeerium koostas eelmisel nädalal plaani olulisematest ja hädatarvilikumatest seadmetest, mida lähiajal soetada. Kava täideviimine maksab 758 miljonit krooni.
«Meie eesmärk on korraldada hanked selle poolaasta lõpuks,» kinnitas siseminister Kalle Laanet. «Finantseerimiseks on mitu võimalust: reservfond, lisaeelarve või vara müügist saadav raha,» lisas ta.
Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakonna piirivalvepoliitika büroo nõunik Harry Kattai sõnul on eelkõige vaja raha selliste seadmete hankimiseks, mis võimaldaks avastada reostust pimedas ja halva nähtavuse puhul. Selline tehnika piirivalvel praegu puudub ning see piirab omakorda nende tegevust, sest seirelende saab teha vaid päeval.
«Praegu avastatakse merereostust vaatluse teel, abiks tavaline binokkel,» nentis Vahtra.
Siseministeeriumis koostatud uues kavas on välja toodud ka seirelendude arvu ja kestvuse suurendamine. Praegu suudab piirivalve lennukilt merealasid vaadelda kord nädalas 1–2 tundi.
Nüüd plaanibki ministeerium osta piirivalve lennukile radari ja et lennukeid on kaks, on vaja ka kahte radarit.
Piirivalvel on küll uus mereseiresüsteem, kuid sellega pole võimalik avastada merereostust, nagu ekslikult on arvatud. «Piirivalve mereseiresüsteem on territoriaal- ja sisemere valve ja merepiiri kontrollimiseks, millele lisandub laevaliikluse kontroll ja merepääste operatsioonide efektiivne juhtimine,» viitas Kattai.
Piirivalvel on praegu ka vaid üks 1996. aastal valminud reostustõrjelaev PVL-202 Kati, mille varustusse kuulub kaks laeva külgedele installeeritavat skimmerit (reostuse veest korjamise seade –toim), võimsusega kokku kuni 130 kuupmeetrit tunnis. Reostuse ladustamiseks on laeval kaks tanki kogumahutavusega 113 tonni.
Eesti pole siiani võimeline täitma suurt osa HELCOMi konventsioonis (Läänemeremaade keskkonnakaitsealane konventsioon – toim) sätestatud miinimumnõudeist.
Täitmata nõuded
Näiteks on seal ette kirjutatud, et reostuse korjeala 12 tunni jooksul on 4,5 ruutkilomeetrit, kuid piirivalve suudab praegu 12 tunniga korjata reostust vaid 0,6 ruutkilomeetrilt.
«Meil oleks vaja selle nõude täitmiseks veel seitset Kati-sugust laeva,» selgitas Vahtra. «Ühe laeva ehitus maksab 150–200 miljonit krooni ja seega kuluks ainuüksi laevade ostmisele 1,4 miljardit.»
Soomel on 13 suurt ja 92 väiksemat reostustõrjelaeva.
HELCOMi nõupidamisel on Eesti deklareerinud eesmärgi saavutada 2500 tonni reostuse korje võimsus. HELCOM ei kohusta konventsiooni ratifitseerinud riike kindlate normidega, pigem määrab miinimumvahendid, mis on kalkuleeritud Läänemerel toimuda võivate reostuste alusel.
6. veebruaril tegi oma esimese katsesõidu Balti laevaremonditehases rekonstrueeritud merereostustõrjelaev EVA 316.
«See laev koos varustusega oleks võinud äsjase merereostuse puhul aidata,» ütles laeva ehitamise eest vastutav Aleksandr Zaborski. «Kuna aga info reostusest jäi hiljaks, poleks ka uus laev rannas enam midagi teha suutnud.»
Tehas loodab ligi 140 miljonit krooni maksnud laeva veeteede ametile üle anda veebruaris.
Siseministeerium on aastaid taotlenud raha reostustõrjevahendite ostuks, kuid riik on eelistanud teisi valdkondi. «Kahjuks oleme unustanud, et meie elu sõltub keskkonnast,» nentis Vahtra.
Samas täpsustas ta, viidates 2000. aastal tanker Alambra tekitatud naftareostusele, et Loode-Eesti katastroof pole Eesti suurim, küll aga raskeimate tagajärgedega reostus.
Siseministeeriumi taotlus
• Merereostuse avastamise radarid 56 miljonit krooni
• Reostuskorje laeva Kati remont ja reostustõrjevahendite uuendamine 20 miljonit krooni
• Seirelendude kulud 7 778 400 krooni
• Kaks uut laeva 600 miljonit krooni
• Reostustõrjetehnika logistikabaas Tallinna 19 miljonit krooni
• Reostustõrjetehnika vahebaasid (Pärnusse, Kundasse, Kuressaarde) 21 miljonit krooni
• Reostustõrjetehnika 35 miljonit krooni
• Kokku 758 778 400 krooni
Allikas: siseministeerium