Meri ja nali

Jensi lehelt leidsin nalja, mille oli tegelikult kirja pannud leheneeger. Nalja teemaks on loomulikult meri ja mehed…

Keset merd saarekesel asub majakas, kus elab majakavaht.

Sügis, väljas pime ja kõle, merel keskmine torm ning keset seda tormi väike paadike. Paadikeses aerutab elu eest postiljon, kes toob majakavahile kirja. Lõpuks jõuab paat saare randa. Paadist astub välja postiljon üleni märg ja vihane.

Läheb siis majaka juurde ja hakkab jalgadega ust taguma ise karjudes: ”Kuule sina, litapoeg, tule välja!”

Ei kippu ega kõppu.

Postiljon trambib edasi. Lõpuks avab majakavaht ukse.

Postiljon kukub karjuma: “Elavad siin igasugu lollpead, tema peab aerutama merel, oma elu ohtu seadma ja kõige lõpuks oota veel ukse taga ka!”

Majakavaht: ”On nüüd kõik või?”

Postiljon: ”No enam vähem!”

Majakavaht: ”Nii, sa üldiselt võta vaiksemalt ja ära nii palju mölise, muidu tellin endale ajalehe!”

2 thoughts to “Meri ja nali”

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.