Kopipeistin siia jurist Urmas Männa artikli, mis ilmus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja lehel. Teema on “Õlifondi” loomine ja Kaubanduskoja arvamus sellest.
Keskkonnaministeeriumi poolt on ettevalmistatud ning juba ka kooskõlastusringi läbinud Veeseaduse muutmise eelnõu, millega tahetakse luua riigieelarve väline ning sihtotstarbeline fond tulevikus tekkida võivate naftareostuste tõrje finantseerimiseks. Tasu hakkaksid maksma loodavasse fondi isikud, kes naftasaadusi meritsi Eestist välja veavad või neid meritsi impordivad.
Tasu suurus on viis krooni iga Eestist läbi veetava naftasaaduste tonni kohta. Erandjuhul, kui naftasaadusi vedav laev on ühekordse kerega, on tasu suurus kümme krooni naftasaaduste tonni kohta. Niipalju üldiseloomustuseks. Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleneb fondi loomise vajadus Eesti puudulikust valmidusest riiklikuks reostustõrjeks, tingituna olemasolevate vahendite ebarahuldavast tehnilisest olukorrast. Varustus on vananenud ning vajab uuendamiseks ja korrashoiuks suuri investeeringuid, riigieelarvest aga piisavalt rahalisi vahendeid eraldatud pole.
Alljärgnevalt fondi põhimõtetest pisut lähemalt. Nagu juba mainitud, maksaks eelnõu kohaselt tasu isik, kes naftasaadusi meritsi Eestisse impordivad või neid Eestist ekspordivad. Tasuks on ette nähtud 5 krooni naftasaaduse tonni kohta, ühekordse põhjaga tankerite puhul võetakse tasu topelt, ehk 10 krooni tonni kohta. Tasu arvutamise perioodiks oleks üks kalendrikuu. Tasu maksmine toimuks iga kuu 15. päeval eelmisel kuul tasustamisele kuuluvate naftasaaduste eest. Fondi ei koguta raha lõpmatult, vaid sinna tehtavad maksed lõpetatakse, kui laekunud rahasumma ületab 200 miljonit krooni. Selleks avaldab fondi tegevust koordineeriv sihtasutus asjakohase teate „Ametlikes Teadaannetes“. Kui fondis olev summa langeb alla 85 miljoni krooni (kui on tehtud reostustõrjeks väljamakseid või on raha eest soetatud reostustõrjeks vahendeid või tehtud muud ennetustööd jne.), alustatakse tasu arvestamist ja kogumist uuesti järgmise kuu algusest. Sihtasutus avaldab jällegi sellekohase teate „Ametlikes Teadaannetes“. Tasu kogutakse seni, kuni summa ületab taas 200 miljonit krooni.
Milliseid reostusi ning muid hüvitisi siis fondi rahadega kaetakse? Sihtasutus maksab eelnõu kohaselt fondi rahast hüvitist juhul, kui on tekkinud naftareostus ja isik on kannatanud kahju reostuse tagajärjel kas maismaal või veekogus. Lisaks on fondi vahendite arvelt võimalik katta merereostuse tõrjeks riigi valmisoleku tagamisel tehtavaid kulutusi, merereostuse tõrje alase koolituse, väljaõppe ning rahvusvahelistel õppustel osalemise kulutusi vastavalt riiklikule reostustõrje plaanile, veekogude saastamise ennetamiseks riigile soetatavate järelevalveseadmete hankimise, kasutamise ning hooldamisega seotud kulutusi, naftasaadustest saastatud pinnase puhastamise vajaduse väljaselgitamiseks tehtavate uuringute, puhastustööde planeerimiseks ja puhastustöödeks tehtavaid kulutusi ning sadama või laevaehitustehase reostustõrje tehnika soetamiseks tehtavaid kulutusi.
Oluline on märkida, et hüvitist ei maksta isikutele, kes on reostuse tõttu küll kahju kannatanud, kuid ise süüdi reostuse tekkimises. Samuti ei hüvita sihtasutus tekkinud kahju isikule, kes oli naftasaaduste omanik, ega kolmandale isikule (näiteks vedaja), kelle valduses naftasaadused enne reostuse tekkimist olid.
Hüvitise maksmisel on oma kindlad tingimused. Hüvitist makstakse kui reostuse põhjustaja ei ole teada, süüdlane ei suuda oma kulul õnnetuse tagajärgi likvideerida või kui reostunud ala omanikku ei ole võimalik kohustada reostatud ala puhastama. Eelnõu kohaselt loetakse reostuse likvideerimiseks tehtud vajalikeks kulutusteks koristustöödega tegelevate isikute palka, reostuse likvideerimiseks vajalike vahendite soetamist, rentimist, nende sündmuskohal kasutamist ning transporti sündmuskohale ja sealt ära, reostuse likvideerimisel hävinud või kannatada saanud reostustõrjetehnika maksumust ning muid sarnaseid kulusid.
Sihtasutusel tekib väljamakstava summa ulatuses regressiõigus reostuse põhjustaja vastu. Olgugi, et sihtasutus maksab hüvitist reostuse tagajärgede likvideerimise eest ainult juhtudel, kus süüdlast ei ole teada või süüdlasel puuduvad piisavad vahendid koristustööde tegemiseks, võidakse aja jooksul süüdlane tuvastada või süüdlase majanduslik olukord võib paraneda. Sellisel juhul on sihtasutusel õigus ja kohustus tehtud kulutused tagasi nõuda. Eelnõu peaks eeldatavalt jõustuma 2006. aasta 1. juunil.
Kaubanduskoda on esialgsel hinnangul „õlifondi“ sellisel kujul loomisele otsustavalt vastu. Kuna tegemist on sisuliselt uue keskkonnamaksuga, siis peame äärmiselt taunimisväärseks selle kehtestamist niinimetatud konspiratiivseid meetodeid kasutades – eelnõud ei ole Kaubanduskojale ega teistele ettevõtlusorganisatsioonidele arvamuse avaldamiseks esitatud ning maks soovitakse kehtestada teistest keskkonnatasudest eraldi, veeseaduse ühes peatükis. Lisaks kehtestamise meetodile oleme esialgsel hinnangul vastu ka selle sisule. Sellisel kujul fondi loomine seaks meritsi naftasaaduseid transportivad ettevõtted halvemasse olukorda võrreldes mööda maad või raudteed vedavate ettevõtetega (maksavad ainult meritsi vedavad ettevõtjad, kuid kahju hüvitatakse ka maismaal toimunud reostuse korral). Põhjalikumat analüüsi vajaks meie hinnangul ka eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele (kaupade vaba liikumise põhimõte). Ebapiisavalt on analüüsitud eelnõu koostajate poolt ka maksu majanduslikku mõju Eesti ettevõtluskeskkonnale.
Eelnõuga ja selle seletuskirjaga on võimalik tavapäraselt tutvuda Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee alajaotiste „Majanduspoliitika“ ja „Aktuaalset“ all.