13. juuni, 1996, kell 2356, neljapäev
Tulin just vahist, viimased neli tundi olin kaptenisillal. Igav oli, sest laev on triivis. Teised laevad on vaid binokliga näha. Kolmas tüürimees Daniltshenko oli ka vahis, aga see nokitses kaardiruumis midagi. Ei tahtnud nina ta töö juurde torkima minna. Kuigi peaks… Kuid ma ei oska midagi küsidagi (esimesel kursusel pole meile laevajuhtimisainetest midagi antud). Vene keeles kah veel…
Tamula oli kuni varahommikuni meie poordis, siis vahetas selle välja Superatlantic tüüpi EK-7570 “Elva”. Samuti sokutatakse meile kalajahu.
Kui vaht sai otsa, ilmusid vahti meie tüürinaised. Daniltshenkol ja vahti vastu võtma tulnud teisel tüürimehel läksid silmad särama. Olen kuulnud neid omavahel rääkimas, et vahis kohe huvitavam olla, kui silmarõõmud ka sillas. Ega jah meeskonnas ei olegi kedagi vaatamisväärset. Noored naiskadetid ainukesed, kes silma rõõmustavad. Suur kokk Velikaja on omale küll küljealuse leidnud. Seesama pisike vanamees, kes tal aitas Klaipedas trapist üles ronida. Vanameest olla nähtud koka kajutist väljumas.
Ja eks meie naiskadetidki on leidnud endale vaprad kaaslased, kellel tormide ajal käest kinni hoida. Jaah, rahvast on palju, suhteid seda rohkem.
Meie asukoht Põhja-Atlandil on umbes 63 kraadi põhjalaiust ja 30 kraadi läänepikkust. Peris kaugel maast.
võib-olla Sa oled (või keegi teist on) seda juba maininud.. aga palju teid oli siis seal? ja meeskonda üldse?
baaslaevad peaksi ju nagu külad olema, suht rahvarohked? :)
Sellest juba kirjutasin jah, 18. mail:
“Meid – tulevasi laevajuhte – on 17. Koos mehaanikutega on praktikante 61. Laeva meeskond koosneb 25 inimesest ja siis üle 20 muu tegelase (enamus vahetusmehed ookeanitraalidele ja mõned on inspektorid). Kuldsetel aegadel oli meeskonnas 220 liiget. Oh neid intriige, mis siin võisid aset leida.”
http://www.mereblog.com/?p=475
Palju aga naispraktikante oli… kolm? Neli? Kes seda nii täpselt mäletab… Ikkagi kümme aastat tagasi oli… Meri oli sinisem ja muru rohelisem. Muide, Shotimaal vist oligi muru rohelisem :D