2. juuni, 1996, kell 1130 (Eesti aja järgi 1230), pühapäev
Niisiis täna on see päev, kui jõudsime teise ajavööndisse. Ärkasime hommikul ausalt kell kaheksa üles ja tormasime söögisaali. See oli tühi ja kokk ütles, et me peame veel tunni ootama. Seal näitas seinakell seitset. Juba eelmisel õhtul oli kellad tagasi keeratud, aga meist ei olnud seda keegi kuulnud.
Polnud hullu, vähemalt ei maganud suursündmust maha. Vaatasime akendest välja ja nägime tohutut ehitist. Kolmveerand kaheksast kohaliku aja järgi kulgesime laevaga tohutu silla alt läbi, mida alles ehitatakse. See oli meie jaoks tiba ootamatu. Ei olnud kuulnudki sellisest asjast. Ei tea ka täpselt, kus me oleme, kummalt poolt Taani väinu läbi võtame? Ilmselt läänepoolsemat laevateed läbime. Sild oli ise küll tohutult suur. Ja piiiiiikkkk! Kaheksas maailmaime. Kaks peamist kandetala olid kui pilvelõhkujad, nende vaheline sild oli veel ehitamata, aga kandetrossid juba paigaldatud. Pea kukkus kuklasse, kui püüdsime tippu näha.
Praegu eemaldume ühest saares, kust mingi kaater lähenes meie laevale, mingit träni toodi. Kaup käes, suruti laeval vibreerimise ja müra saatel täiskäik edasi.
Teised teevad värvimistööd, mind pandi šabloonisid tegema. Teen numbreid 0-9. Värvime poordile špangoudi numbrid. Vöörist ahtrini. Mul šabloonide tegemisel varasemast ajast isegi mingeid kogemusi, nii ma selle töö sain.
Samal päeval kell 1440
Arvatavasti on see sild, mida nägime, Korsori ja Nyborgi vahel. Praegu on seal üsna tihe praamiühendus. Seega oleme ikka Taani väinades läänepoolses läbipääsus – saime Füneni ja Seelandi vahelt läbi. Great Belt. Triivi kaatrit ootama jäime arvatavasti Kalundborgi lähedal. Nüüd oleme juba Kattegatis, Taani ja Rootsi vahelises meres. Varsti oleme kaugsõiduvetes.
Mõtlesin, et öösel, kui möödusime Saksamaa rannikust, olime Hamburgist kõigest 150 km kaugusel. Me õega mõlemad mööda maailma laiali, kodust kaugel, aga maailm ei olegi nii suur. Sellised mõtted siin merel.
Lisatud pilt valmivast sillast.