10. septembril 2014. aastal avaldas Postimees.ee kogenud meremehe Mart Saarso mõtted merest ning kuidas sellel esinevate ohtudega toime tulla.
Sellised sõnavõtud ja artiklid on alati aktuaalsed meie riigis, peame ennast siiski mererahvaks. Uljaspäisusel ja hulljulgusel merel kohta ei tohiks olla, merd peab kartma ja austama. Õige ettevalmistus on alati abiks kehvas olukorras…
Jahtkapten Mart Saarso kirjutab Eestis aset leidnud õnnetustest lõbusõite teinud väikelaevadega ning pakub välja, kuidas parandada ohutust ning ära hoida võimalikku inimelude kaotust.
Olen järgnevate ridade kirjutamist ikka edasi lükanud kartusest, et teen kellelegi ülekohut või panen ette mõttetute reeglite kehtestamist. Paraku kadusid mul igasugused kõhklused pärast ajakirja Navigaator selle aasta kevadnumbri lugemist. Jutt käib purjelaeva Blue Sirius madalikulesõidust.Olgu kohe öeldud, et ajakirjas avaldatud tekst kuni alapealkirjani «analüüs» kubiseb terminoloogilistest vigadest ning on sisu poolest ebaselge. Raske on mind veenda, et selle on kirjutanud arvestatava meresõidukogemusega autor. Aga see on siiski teisejärguline, kuigi ajakirjas on tekst esitatud just nagu veeteede ameti koostatuna.
Nüüd aga õnnetuse enda juurde. On lausa uskumatu, et väga üksikute eranditega tehti kõik nimelt nii, et see pidigi juhtuma. Et mitte artiklit ümber jutustada, peatun vaid ühel seigal, mis minu arvamist mööda oli kogu ülejäänud ränkade eksimuste algpõhjus. Laeval oli kolm inimest, kelle kvalifikatsioon pidanuks võimaldama aluse ohutut juhtimist. Üks nendest, kes kuulus omanikeringi, nimetas ennast «vastutavaks kapteniks». Niisiis toimis taas kord see halvas mõttes amatöörlik skeem, et meil on mitu kaptenit ja kapten on see, kes rooliratast keerab.