Täna toimunud Vabariigi Valitsuse istungil otsustati lihtsustada laevade tehnilise järelevalvega seotud riigilõivude arvutamise korda.
1. Meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu peamine eesmärk on lihtsustada laevade tehnilise järelevalvega seotud riigilõivude arvutamise korda.
Eelnõuga kaotatakse senised erisused (klassifitseeritud või klassifitseerimata laev, laeva vanusest tingitud koefitsiendid jne) ning viiakse senine laevapikkusel põhinev riigilõivu arvutamise mudel üle järelevalveametniku töötunnipõhisele arvutusskeemile. Uue skeemi kasutuselevõtu korral hakkab riigilõivu suurus sõltuma laeva suurusest, seisukorrast ja tehnilisest keerukusastmest ning on seega reederi suhtes õiglasem. Eelkõige avaldab muudatus positiivset mõju ajalooliste laevade, teisaldatavate ujuvvahendite ja väiksemate kalalaevade omanikele. Selliste laevade ülevaatus ei ole tehniliste seadmete ja navigatsioonivahendite vähesuse tõttu keerukas ning järelevalveametniku töömaht on väiksem, kui suurtel laevadel, mistõttu peaks uue arvestuse rakendamisel tasutav riigilõiv vähenema märkimisväärselt.
Kuna kehtivas riigilõivuseaduses kasutatakse juba praegu ajapõhist riigilõivu arvutamiseskeemi laevaga seotud erinevate protseduuride puhul (nt laeva dokumentatsiooni ülevaatamine), siis sarnase põhimõtte kohaldamine ka laevade ülevaatuste puhul võimaldab ühtlustada vastavat regulatsiooni laevadega seotud Veeteede Ameti toimingute puhul.
Lisaks korrigeeritakse eelnõuga erinevate laevapere liikmete diplomite ja tunnistuste väljastamise riigilõivusid, mis on püsinud muutumatuna alates 2008. aastast, ning viiakse need vastavusse reaalsete kuludega (tarbijahinnaindeksi ning trükkimisega kaasnevate kulude tõus). Näiteks tuleb madruse tunnistuse väljastamise eest tasuda riigilõivu senise 3,19 euro asemel 5 eurot.
Samuti viiakse seaduse eelnõuga siseriiklik regulatsioon vastavusse Euroopa Liidu õigusaktidega ning tehakse vastavad muudatused meresõiduohutuse seadusesse. Üle võetakse reeglid reisijate nimekirja registri pidamist riigisisestel laevaliinidel, laeva turvaülevaatuste ja turvatunnistuste väljastamise regulatsioon ning kehtestatakse tehnilist laadi rakendussätted laevavarustuse turustamise ja paigaldamise lubatavusele. Kehtiv seadus kohustab pidama arvestust reisijate üle, välja arvatud Eesti sisevetel sõitval reisilaeval. Eelnõu kohaselt tuleb isikuregistrisse kanda mitte ainult reisijad, vaid kõik laeval viibivad isikud. Nimekirja ei pea koostama alla 20 meremiili pikkuse reisi puhul. Seega tuleb edaspidi isikuregistrit pidada ka Ruhnu laevaliinil.