Aurik-jäämurdja Suur Tõll tänavu viimast kuud külastajatele avatud

Eesti Meremuuseumi pressiteade, 08.08.2013

jäämurdja suur tõll lennusadamas

Täpselt kuu aja pärast ehk 8. septembril on tänavu viimane võimalus külastada Eesti ja kogu Baltikumi ainsat ajaloolist aurik-jäämurdja Suur Tõll. Pärast seda viiakse laev dokki, et viia läbi põhjalik renoveerimine, külastajatele avatakse see alles järgmisel aastal, mil tähistatakse Suure Tõllu sajandat juubelit.

Aurik-jäämurdja Suur Tõll on erakordse ajalooga laev, mis tuleval aastal tähistab oma sajandat juubelit. See Eesti laevaregistri lipulaev on tänaseks suurim algupäraselt säilinud aurik-jäämurdja maailmas. Sajandi täitumise puhul läbib Suur Tõll põhjaliku uuenduskuuri: korrastatakse laeva korpus, renoveeritakse elektri- ja küttesüsteem ning tehakse palju muud hädatarvilikku.

Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul püütakse lisaks mitmete tehniliste süsteemide renoveerimisele taastada fotode ja muude andmete põhjal ka osade laeva siseruumide võimalikult autentne välimus, et need siis kõigile avada. „Kahjuks on meil eeskätt jäämurdja endisaegse sisemuse kohta infot vähe ja seetõttu kutsume üles kõiki, kel on säilinud Suure Tõlluga seotud mälestusi, dokumente või fotosid, neid Meremuuseumiga jagama,“ lisas ta. „Mida rohkem jõuab meieni materjale, seda täpsemad saame olla renoveerimistöödes. Aastate jooksul on Meremuuseum Suurt Tõllu paljuski taastanud, samas ei saa neis asjus kunagi liiga täpne olla.“

Lisaks laeva renoveerimisele luuakse jäämurdjasse uus väljapanek Suure Tõllu ajaloost, mis oleks huvitav ja hariv nii suurtele kui väikestele. Siin kutsub Meremuuseum kõiki üles seda eesmärki ka rahaliselt toetama. Annetusi saab teha nii sularahas jäämurdja trapi kõrval asuvasse annetusmiini kui ka ülekandega Meremuuseumi annetusarvele nr 10220034796011 (saaja Rahandusministeerium, viitenr 2500084100, selgitus Suur Tõll).

Miks on Suur Tõll väärtuslik ja unikaalne?

  • Suurim algupäraselt säilinud aurik-jäämurdja maailmas;
  • Ainus sõjaeelsest iseseisvusajast säilinud aurulaev Eestis ja kogu Baltikumis;
  • Valmimisel oli laev moodsaim ja tehniliselt täiuslikum jäämurdja maailmas, mis toimis ka päästelaevana: alus lasti Stettinis vette 29.03.1913, lõplik valmimine ehk käigukatsete algus oli 15.03.1914;
  • Eesti Vabadussõja raskel algperioodil hoidis laev meie peamist ühendust välisilmaga (Eesti lipp heisati laeval esmakordselt Helsingis 29.11.1922 ning laev oli sinimustvalges Tallinnas 7.12.1922);
  • Eesti suurima jäämurdjana tagas iseseisvusaja katkemiseni talvise mereühenduse, olles enne sõjasündmusi Eesti lipu all 18 talve;
  • Töötas jäämurdjana 65 aastat;
  • Ekspluatatsioonis 1914-1979 jäämurdjana, 1979-1988 sadama abilaevana;
  • Laev on oma pika ajaloo jooksul kandnud nimesid Tsaar Mihhail Feodorovitš, Volõnets, Wäinamöinen ja Suur Tõll;
  • Suur Tõll on Eesti Laevaregistris laev nr 001.

Rohkem infot Suure Tõllu ja tema kampaaniate kohta: www.lennusadam.eu

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.