Sadamate akvatooriumide piiride määramine
1) Koljunuki sadama akvatooriumi piiride määramine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Eelnõu kohaselt määratakse Koljunuki Sadam OÜ taotlusel Jõelähtme vallas Ülgase külas asuva Koljunuki sadama akvatooriumi piirid. Koljunuki sadama kavandatud akvatoorium on tinglikult jagatud kaheks osaks ja kavandatud erinevate veesõidukite teenindamiseks.
Akvatooriumi ühte ossa on kavandatud 34 sildumiskohta, sh 17 kohta väikelaevadele pikkusega kuni kaheksa meetrit, 14 kohta väikelaevadele pikkusega kuni 10 meetrit ja kolm kohta väikelaevadele pikkusega kuni 12 meetrit. Sadama kasutust piirab mõnevõrra väike sügavus ning madala veetaseme korral pääseb sadamasse väikelaev süvisega kuni üks meeter. Seetõttu hakkavad sadamat külastama enamjaolt mootor- või svertjahid.
Akvatooriumi teine osa kujutab endast heakorrastatud territooriumiga külgnevat looduslike kuni neljameetriste sügavustega ala kergete vee- ja jääsõidukite kasutamiseks. Koljunuki sadama akvatooriumi piiripunktide koordinaatide määramisel on arvesse võetud laevade ohutut sissesõitu sadamasse, seal seismist ja väljumist, samuti manööverdamist akvatooriumil.
2) Lennusadama akvatooriumi piiride määramine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Eelnõu kohaselt määratakse Eesti Meremuuseumi taotlusel Tallinna lahe kaldal asuva Lennusadama akvatooriumi piirid. Lennusadama maa-ala koosneb Küti tänav 15A ja Küti tänav 17 kinnistust. Küti tänav 15A asuva kinnistu omanik on Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja kinnistule on 20 aastaks seatud hoonestusõigus meremuuseumi kasuks. Küti 17 asuvad vesilennukite angaar ning A kai, mis on antud Eesti Meremuuseumi kasutusse koos nende kasutamiseks vajaliku maa-alaga.
Lennusadamas vastuvõetava veesõiduki suurim pikkus on 90 meetrit, laius 30 meetrit ja süvis kaheksa meetrit. Erandina võib sadamas vastu võtta ka 180 meetri pikkust veesõidukit, kui selle süvis ei ületa kolme meetrit.
Lennusadama põhifunktsiooniks on Eesti Meremuuseumi muuseumilaevade ja muude meresõiduohutuse seaduse mõistes ajalooliste laevadele teenindamine. Lisaks teenindatakse riigihaldusülesandeid täitvate Eesti mereväe, veeteede ameti, politsei- ja piirivalveameti laevu, Naissaare ja Aegna saarega ühendust pidavaid laevu ja harrastusmeresõitjate väikelaevu. Lennusadama akvatooriumi määramisel on arvesse võetud laevade ohutut sissesõitu sadamasse, seal seismist ja väljumist, samuti manööverdamist akvatooriumil.
3) Ristna lõunasadama ja Ristna jahisadama ühise akvatooriumi piiride määramine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Eelnõu kohaselt määratakse OÜ Ewent taotlusel Kaleste lahes Kalana külas Kõrgessaare vallas asuvad Ristna lõunasadama ja Ristna jahisadama akvatooriumi piirid. Ristna jahisadamale ja Ristna lõunasadamale ligipääs on võimalik läbi vahetus läheduses asuva Kalana sadama akvatooriumi ehk nimetatud kolmel sadamal on ühine sissesõidutee.
Ristna lõunasadam jääb edaspidi kohaliku tähtsusega väikesadamaks, mille sihtgrupiks on rannapüügiga tegelevad kalurid, purjetamiskooli õpilased ja veespordiharrastajad. Vastuvõetavate veesõidukite maksimaalne süvis on üks meeter. Ristna jahisadamast soovitakse tulevikus kujundada külalissadam, kus ca 80 protsenti kaikohtadest on mõeldud külalisalustele ja ca 20 protsenti kohalikele veesõidukitele. Kavandatud on kokku 65 kaikohta. Vastuvõetavate veesõidukite maksimaalne süvis on 3,5 meetrit.
Ristna lõunasadama ja Ristna jahisadama ühise akvatooriumi määramisel on arvesse võetud laevade ohutut sissesõitu sadamasse, seal seismist ja väljumist, samuti manööverdamist akvatooriumil.
———————————————————–
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta eelnõu suhtes
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Komisjoni ettepanek on mitmeaastase finantsraamistiku (2014-2020) osa, millega määratakse eelarve raamistik ning peamised rahastamise suunad ühises kalanduspoliitikas ja integreeritud merenduspoliitikas. Määruse peamine eesmärk on saavutada reformitud kalanduspoliitika ja merenduspoliitika eesmärgid, mille täitmiseks plaanitakse toetada eelkõige kalandust ja vesiviljelust, integreeritud merenduspoliitika arendamist ja rakendamise soodustamist lisaks ühtekuuluvuspoliitikale ning kalanduspoliitikale ja kalanduspoliitika rakendamise soodustamist.
Põhimõtteliselt toetab Eesti Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelnõu. Fondi eesmärgiks peab olema Ühise Kalanduspoliitika eesmärkide saavutamise toetamine ning selleks vajalike struktuuride muutmise elluviimine kalandussektoris. Eesti leiab, et vesiviljeluse tehnoloogiatesse investeerides tuleks soosida avamere kalakasvatuste kõrval ka maismaal kasutatavaid keskkonnasõbralikke retsirkulatsiooni tehnoloogiaid.
————————————————
Lisaks oli eilse valitsuskabineti nõupidamise päevakorras:
Laevastike kaldabaaside ühendamisest
Esitaja: kaitseminister Mart Laar
Kaitseminister tutvustab valitsuskabineti liikmetele laevastike kaldabaaside ühendamiseks vajalikke tegevusi ja finantseeringute ulatust ning teeb ettepaneku kinnitada edasine tegevusprogramm laevastike kaldabaaside ühendamise elluviimiseks.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2011–2015 on sätestatud, et kaitseminister koostöös siseministriga esitab ettepaneku laevastike kaldabaaside ühendamise kohta. Ettevõtmise eesmärk on jätkata lennuvahendite ja laevade ning nende käitamiseks vajaliku teenindusressursi koondamist ning luua alus militaar- ja päästevõimete koostoimeks.