Tänasel Valitsuse istungil oli päevakorras mitu merendust puudutavat teemat. Toon need allpool ära. Loe tervet Valitsuse 29.12.11 istungi kommenteeritud päevakorda siit.
“Politsei ja piirivalve seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse” eelnõu
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on reguleerida vabatahtlike merepäästjate kaasamist politsei tegevusse otsingu- ja päästetööde tegemisel.
Eelnõu kohaselt võib politsei- ja piirivalveamet kaasata vabatahtlikke merepäästjaid, et otsida ja päästa sise- ja territoriaalmeres, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muudes piiriveekogudes ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimesi ja sõidukeid. Merepäästetöödes osalemiseks peavad vabatahtlikud merepäästjad läbima vastava õppe. Politsei tegevusse kaasamisel on neil riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise õigus.
Vabatahtlikud merepäästjad on koondunud valdavalt mittetulundusühingusse ning teinud aktiivset koostööd politsei- ja piirivalveametiga koolituse küsimuses ning mõnel juhul osalenud ka merepääste tegevuses. Kuna kehtivad seadused vabatahtlike merepäästjate tegevust ei reguleeri, on nende pädevus määratlemata ning neile pole merepääste ülesande täitmisel ette nähtud sotsiaalseid tagatisi ega töödel tekkinud kulutuste hüvitamist. Eelnõu määratleb vabatahtlike merepäästjate mõiste ja nendele esitatavad nõuded, osalemise politsei tegevuses, pädevuse, töökorralduse, nende poolt rakendatavad meetmed, väljaõppe, tunnustamise, hüved ja tagatised.
Seaduse rakendamisega seotud kulud kaetakse siseministeeriumi eelarvest.
Eelnõu väljatöötamisele on kaasatud mittetulundusühingud Eesti Vabatahtlik Mere-ja Järvepääste ning Eesti Priitahtlik Päästeliit.
Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari 2009. a määruse nr 24 „Eesti Mereakadeemia põhimäärus“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: määruse eelnõu
Valitsus hakkab arutama määruse eelnõu, mille kohaselt muudetakse Eesti Mereakadeemia struktuuri. Akadeemia merekooli baasil moodustatakse kutseõppeosakond ning Pärnu merenduskeskus hakkab kuuluma Eesti Mereakadeemia täiendus- ja ümberõppeosakonna koosseisu.
Kutseõppeosakonna peamised ülesanded on õpilastega seotud õppe- ja kasvatustöö koordineerimine ning kutseõppe õppekavade haldamine. Kutseõppeosakonda juhib kutseõppeosakonna juhataja.
Eelnõu kohaselt peavad ka kutseõpet läbiviivad õppejõud vastama kutseõppeasutuse seaduse alusel sätestatud kvalifikatsiooninõuetele. Samuti peab kutseõpet läbiviiva õppejõu ametikoht olema täidetud avaliku konkursi korras lähtudes haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustest.
1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni I lisa muudatuste heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni I lisa muudatused, mis on vastu võetud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonnakaitse komitee 15. oktoobri 2004. a resolutsiooniga.
2004. aastal resolutsiooniga MEPC.117(52) välja antud konventsiooni I lisa revideeritud tekst „Naftareostuse vältimise reeglid“ koondab erinevad muudatused, mis on vastu võetud alates aastast 1983. Revideeritud tekst sisaldab muudatusi, mis on vastu võetud, kuid mida Eesti ei ole eelnevalt iseseisvalt heaks kiitnud. Muudatused on jõustunud nende rahvusvaheliselt jõustumise tähtaegadel, kuna Eesti ei ole antud muudatuste osas IMO-le vastuväiteid esitanud.
Uute nõuetena sisalduvad 2004. aastal revideeritud tekstis ka pumbaruumi põhja kaitse – naftatankeritel, millel kandevõime on 5000 tonni ja rohkem, mis olid ehitatud 1. jaanuaril 2007 või pärast seda, peab pumbaruum olema kahepõhjaline; õnnetusjuhtumist tingitud nafta väljavoolu kiirus – rakendub kõikidele 01. jaanuaril 2010 või hiljem üle antud naftatankeritele, reeglis on sätestatud nõuded asjakohase kaitse tagamiseks naftareostuse eest kokkupõrkel või madalikule sõidu korral; laeva erakorraliste abinõude plaan naftareostuse puhuks – kõik vähemalt 5000-tonnise kandevõimega naftatankerid peavad kiiresti juurde pääsema kaldal asuvatele vigastatud laeva püstuvuse ja ehituse jääktugevuse arvutamise elektroonilistele programmidele.
Samas revideeritud versioonis lisatakse Araabia mere Omaani piirkond eripiirkondade hulka, kus okeanograafilistest ja ökoloogilistest tingimustest ning liikluse erilaadist tulenevalt tunnustatud tehnilistel põhjustel on tarvis kasutusele võtta kohustuslikud erimeetmed naftast põhjustatud merereostuse vältimiseks ning kus kehtib rangem naftajääkide mahalaadimise kontroll. Eripiirkondade hulka kuuluvad ka Vahemere piirkond, Läänemere piirkond, Musta mere piirkond, Punase mere piirkond, Pärsia lahe piirkond, Adeni lahe piirkond, Antarktika piirkond ja Euroopa vete loodepiirkond, et tagada meetmed eluslooduse ning merekeskkonna kaitse tiheda laevaliiklusega ökoloogiliselt tähtsas piirkonnas.
Muudatuste rakendamine ei too Eesti Vabariigile kaasa riigieelarvelisi lisakulutusi ega -tulusid. Nõuded kehtivad ja need on täitmiseks kohustuslikud juba 1. jaanuarist 2007. a.
Ülevaade Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 19. detsembri 2011. a istungist
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Tüüp: ülevaade
Keskkonnanõukogu istungil arutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi (uuesti sõnastatud) eelnõu eduaruannet, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 1999/32/EÜ seoses laevakütuste väävlisisaldusega, eelnõu eduaruannet, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise eelnõu eduaruannet, võeti vastu nõukogu järeldused: Bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020: panus ühisesse rakendamisraamistikku, ressursitõhusa Euroopa tegevuskava, samuti arutati Durbani konverentsi tulemusi ja kütusekvaliteedi direktiivi rakendusmeetmeid.