St.Iv: Cruise-in-company Šotimaalt Shetlandile

Greenockist lahkusime 12. juuli ennelõunal. St. Ivi pardal oli seitse meeskonnaliiget ja Eesti Aukonsul Šotimaal koos abikaasaga, kes meiega koos purjeparaadi nautisid. Ilm oli kaunis ja päikseline. Suured purjekad, keda saatsid väiksemad alused, liikusid majesteetlikult kerges tuules. Greenockist väljudes saluteeris kogu laevastik VIP-ide laevale, millel viibis kuninganna Elizabeth II esindaja Šotimaal ja hulk vähemaid aukandjaid.

Pärast purjeparaadi võtsime kursi lõunasse ning suundusime Trooni linna, kuhu jäime mõneks tunniks ootele kuni meie meeskonna uusim vahetusliige kohale jõudis. Sadamase sissesõidul nuias kohalik paks ja nahhaalne hallhüljes kala. Kui matsakas loibleja lõpuks kindlaks tegi, et meil suupärast anda pole, siis eemaldus ta jahist pahuralt turtsudes. Trooni marina on väga sõbraliku teenindusega hästivarustatud jahisadam. Seal on korralik purjepood, pakuti ilmateadet ning võimalust kasutada dušši ja sauna kuigi me ei kavatsenud sinna ööseks jääda. Julgeme Trooni marinat kõigile soovitada.

Meeskonnaliige õnnelikult jahis, alustasime teekonda Obanisse, mis on mõnus väikelinn Šotimaa läänerannikul. Kapten otsustas purjetada mööda sisemisi farvaatreid, mis Läänemere olematute hoovustega harjunud seilajale oli üsna uudne navigatsioonikogemus. Nimelt on äärmiselt tähtis liikuda koos hoovustega, mille kiirus mõnes kitsamas kohas oli kuni kaheksa-üheksa sõlme. Valel ajal sellisesse kohta sattudes on ainus võimalus ankrusse jäädes soodsat hoovust oodata. Oban, kuhu jõudsime õhtueel, asub mägedest ümbritsetud maalilises lahesopis. Seisime Obani kesklinnas poord-poordis koos viie teise TSR laevastiku alusega. Oban Õhtu oli sume, keskväljakul mängis lõputuid lugusid seelikutes torupilliorkester. Käisime Obani veekeskuses ujumas ja pesus, pärast jalutasime linnas. Mäenõlvalt linnale ja merele avanevad vaated olid fantasilised.

Šotimaa rannik

Järgmise päeva varahommikul (kell kaks kohaliku aja järgi), et kasutada võimalikult hästi positiivsete hoovuste abi, alustasime teekonda Välis-Hebriididele, täpsemalt Lewise saare pealinna Stornowaysse. Kapten otsustas ülesõidul kolm-üle-kuue vahisüsteemi kasuks, mis lahtiseletatult tähendab, et kolm tundi seistakse vahis ja kuus tundi on vahist vabad. Veidi enne Stornowayd nägime delfiiniparve, kes selle asemel, et jahi ümber mängida, arusaamatul põhjusel meist mööda kihutasid. Natuke hiljem sai selgeks, miks nad nii kiiresti jalga lasid – nimelt olid traalerid just sadamast välja tulnud ja delfiinid, targad nagu nad on, otsustasid nende teelt lahkuda. Šotimaa läänerannik ja selle kaldaid uhtuv Atlandi ookean on väga looma- ja linnurikkad, rääkimata kaladest ja muust hõljuvast, kasvavast loodusest. Stornowaysse jõudsime öösel ja sildusime Akela poordis neljanda kerena. Koos Akelast kaldapoole jäävate Endorfina ja Dar Szczecinaga moodustasime sõbraliku rea. Pika ja huvitava ajalooga Stornoway, väike sümpaatne kalastusega tegelev sadamalinnake, oli end purjekate tulekuks hästi ettevalmistanud. Pakuti vibulaskmist, ekskursioone Lewise saarega tutvumiseks, milles rõõmuga osalesime – raudne reegel on, et meeskond peab igas sadamas ka kultuuri saama. Omapärane karm maastik, lambad, turbaväljad, kus ka tänapäeval käsitsi turvast lõigatakse, ridamisi iidseid varemeid, broche ja loche, gaeli keelt emakeelena rääkivad inimesed. Meie sealoleku ajal toimus ka traditsioonilise ja moodsa muusika festival Hebridian Celtic Festival. Ja hülged.

Hülged Stornoways

Poolteist päeva hiljem seisime valiku ees, kas minna merele Force 8 vastutuuletormis ning maadelda 6 kuni 8 meetriste ookeanilainetega Killoway poole trügides või oodata natuke, et jahti ja meeskonda säästa. Pingsalt ilmateadet jälgides ootasime koos poolakate, rootslaste, norrakate, inglaste ja venelastega päeva, kaks ja lõpuks kolmandagi. Et tüütu ootamine ladusamalt läheks, korraldasime koos Akela, Endorfina ja Dar Szczecinaga peo, kus poolakad mängisid kitarri ja laulsime kõigis kolmes keeles ning osa laule kõlas ka inglise keeles. Poolakate kannatus katkes neljanda päeva hommikul ja nad otsustasid kaitstud sadama petlikus tuulevaikuses purjed heisata ning teekonda jätkata. Kuigi iga sadamas veedetud tund tundus ajaraiskamisena, otsustasime koos Akelaga veel natuke oodata. Asusime 250 miili pikkusele teekonnale Lerwickisse 19. juuli hommikul. Esimese 50 miili keskel saime kuni 8 meetriseid laineid ja päris korralikku vastutuult. Foka ja rehvitud groot ning kuna tuul ka natuke pilve all mängis, sai ühe vahikorra ajal mitu korda grooti üldse maha võtta ja siis jälle üles tõmmata. Sõitsime ühe halsiga Shetlandi saarte lõunatippu, kiirus oli 7-8 sõlme.  Meeskond talus vapralt merehaigust, osad tundsid ebamugavustunnet, mõned oli päris õnnetud. Viimaseid aidati nõu ja jõuga ning lõpuks hakkas ka neil parem. Korra nägime delfiine. Shetlandi saartele lähenedes paistsid iidsed varemed ja torn, mis algul tunduss olevat midagi Paksu Margareeta sarnast, kuid hiljem tuli välja, et tegu on tunduvalt vanema ehitisega, mille rajasid sinna piktid umbes 2000 aastat tagasi.

Shetlandi rannik

20.07 hilisõhtul jõudsime Lerwickisse, meid juhatati kesklinnas asuva Victoria kai äärde, kus meid ootas Endorfina, kes oli ainult mõned tunnid varem pärale jõudnud. Väga soe vastuvõtt, näidati kohe kätte dušširuumid ja pesupesemisvõimalus, anti elektriühendus ja wifi.

Esimene päev Lerwickis. Bussireis Shetlandi peasaare lõuna poole. Nägime fantasilist loodust, mägede ja lahtedega ning muistiseid piktide, viikingite kui ka hilisematest aegadest. Kõikjal olid lambad ja Shetlandi ponid, vaatasime väga lähedalt paljusid merelinde. Eriti sügava mulje jätsid tötsakad ning väga värvika käitumisega  puffinid.

Samuti oli meil võimalus külastada ühte neist brochidest, millest ka eelpool sai räägitud – see ümar kaitsetorni sarnane ehitis, mida saarel nägime. Pärast bussireisi toimus meeskondade paraad ja pidu. Shetlandlased on palju pingutanud, et laevastiku siinviibimist võimalikult meeldivaks teha ja see on neil täielikult õnnestunud. Jääme suure huviga ootama järgmiste päevade programmi. Mõnus ja mõistlik saarerahvas on väga külalislahke ja loodame siiralt, et suudame ka omalt poolt nende ootused täita.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.