Tänasel, viimasel valitsuse istungil enne valimisi, oli paar teemat arutusel, mis mõjutavad kalamehi, rannaäärseid asulaid, sadamaid, kaubavedajaid, huvilaevnikke, mereajaloolasi ja laevaomanikke.
Valitsus eraldas Veeteede Ametile 3 miljonit eurot
Valitsus kinnitas korralduse, mille kohaselt eraldatakse valitsuse reservist Veeteede Ametile 3 miljonit eurot lisajäämurdjate rahastamiseks ja jäämurdjate „Tarmo“ ja EVA-316 jäämurdemahtude suurendamiseks. Selle otsusega aidatakse tagada Eesti sadamate teenindamine ja katkematu jäämurdevõimekus.
Tänavusel talvel algasid jäämurdetööd Pärnu lahel 7. detsembril 2010 ja Soome lahel 21. jaanuaril 2011. Jääolukord Soome lahel on raske, sest viimasel ajal puhunud kirde- ja idatuul on kogu Soome lahel liikvel olnud jää kogunud Eesti rannikule, sellele järgnenud külmalaine on tekitanud kiiresti ka uut jääd. Rasked jääolud võivad püsida vähemalt kolm-neli nädalat. Hetkel vajavad kõik Soome lahe sadamad Eestis jäämurdeteenust. Seetõttu on vajadus vähemalt kahe jäämurdja töö järele, et tagada teenuse osutamine kõikides sadamates Sillamäest Paldiskini, kuna jääs läbitavad vahemaad ulatuvad juba üle 100 miili.
Loe minister Juhan Partsi kommentaari delfi.ee’st: Parts: Eesti vajab hädasti veel ühte jäämurdjat.
Nafta ja naftasaaduste merel, Peipsi-Pihkva järvel ning Narva jõel käitlemise kord
Valitsus võttis vastu määruse „Nafta ja naftasaaduste merel, Peipsi ja Pihkva järvel ning Narva jõel käitlemise kord“. Eelnõu kohaselt kehtestatakse nõuded nii punkerdamise kui ka nafta ja naftasaaduste laevalt laevale ümberlaadimise toimingute kohta merel, Peipsi-Pihkva järvel ja Narva jõel, et kindlustada veekeskkonna parem kaitse võimaliku reostuse eest ning vältida nende kestel inimelu ohtu seadmist.
Hetkel reguleerib naftasaaduste käitlemist 1996. aastal valitsuse määrusega kinnitatud meresadamates, mereakvatooriumil, Peipsi-Pihkva järvel ning Narva jõel naftasaaduste käitlemise kord.
Uue määruse koostamise tingis see, et võrreldes 1996. aastaga on nüüdseks maailmas laialdaselt levinud laevade kütusega varustamisel punkerdamine merel ja mahtlastis veetava nafta ja naftasaaduste laevalt laevale ümberlaadimine merel.
Aktsiaseltsi Saarte Liinid aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Hiiumaal Pühalepa vallas Heltermaa külas Lautrikoha kinnistu
Eelnõu kohaselt volitatakse majandus- ja kommunikatsiooniministrit riigi esindajana hääletama Aktsiaseltsi Saarte Liinid aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 190 000 krooni (12 143,21 euro) võrra. Aktsiakapitali suurendamiseks antakse aktsiaseltsile üle Hiiumaal Pühalepa vallas Heltermaa külas asuv Lautrikoha kinnistu.
Lautrikoha kinnistu liitmine Aktsiaseltsi Saarte Liinid sadama kinnistuga on vajalik selleks, et arendada välja Heltermaa sadama koosseisus väikelaevade sadam.
Aktsiaseltsi Saarte Liini aktsiad kuuluvad 100% Eesti riigile. Ettevõte tegeleb sadamate haldamise ja arendamise ning sadamateenuste osutamisega. Kokku kuulub Aktsiaseltsi Saarte Liinid haldamisele 16 sadamat.
Heltermaa sadam on Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Heltermaa külas asuv äriühingu struktuuriüksus.
Aastatel 2009-2010 ehitas Aktsiaselts Ühtekuuluvusfondi projekti 3.3.0100.08-0001 „Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla sadamate rekonstrueerimine” raames valmis Heltermaa väikelaeva sadama. Ehitustööde raames rajati Heltermaa sadama akvatooriumi läänepoolsele osale, mis on parvlaevakaidega kaitstud, väikelaevade (pikkusega kuni 15 meetrit) vastuvõtuks muuliga kaitstud kaide ala vee sügavusega vähemalt 2,5 m. Akvatooriumi kaitseks rajati kivimuul pikkusega 177 m, harja kõrgusega + 2,50 m. Heltermaa sadama (pindala 5,43 ha) väikelaevasadama akvatooriumi kaitseks rajatud kivimuul saab alguse „Lautrikoha” kinnistult. „Lautrikoha“ kinnistu (pindala 4645 m2 ) liitmine Aktsiaseltsi Saarte Liinid sadama kinnistuga on vajalik selleks, et arendada välja Heltermaa sadama koosseisus väikelaevade sadam. See aitab:
1) arendada Eesti läänerannikul mereturismi;
2) luua võimalused Hiiumaa elanikele ja saare külalistele väikelaevada ohutuks hoidmiseks;
3) aktiviseerida Hiiumaa majanduselu;
4) annab võimalus Aktsiaseltsile lisatulude teenimiseks.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riigivara valdajana Lautrikoha kinnistut ei vaja ja seepärast on otstarbekas anda see Aktsiaseltsile aktsiakapitali suurendamiseks mitterahalise sissemaksena.
Riigivara (Lautrikoha kinnistu) väärtuse hindamise teostas LVM Kinnisvara AS ja seisuga 09.10.2010.a. on selle väärtuseks 12 143,21 eurot.
Välisabi sildfinantseerimine, Rahvusarhiivi osalemine projektis „Shipwher”
Eelnõu kohaselt lubatakse Rahvusarhiivil kasutada Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt rahastatava Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmi projekti „Shipwreck Heritage: Digitizing and Opening Access to Maritime History Sources” (edaspidi „Shipwher”) raames läbiviidavate tegevuste ajutiseks rahastamiseks riigieelarve vahendeid 47 140 euro 15 sendi ulatuses.
Projekti eesmärgiks on veealuse kultuuripärandi digitaliseerimine ja internetipõhise andmebaasi loomine. Rahvusarhiivi roll on välja selgitada laevahukke kajastavad arhiivimaterjalid Eesti arhiivides, aga samuti teha ekspeditsioone Taani, Hollandi ja Rootsi arhiividesse ning saadud andmed kanda vrakiregistrisse.
Projekti raames toimuvad seminarid, avaldatakse raamat ning korraldatakse ekskursioone, mille eesmärgiks on tutvustada veealust kultuuripärandit laiemale üldsusele. Sildfinantseerimise vahendeid kasutatakse personalikulude katteks, skänneri rendi maksmiseks ja välislähetuste kulude katteks.
Projekt „Shipwher“ on Eesti-Rootsi koostööprojekt, milles on neli projektipartnerit: juhtpartnerina muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusarhiiv, Rootsi Rahvuslik Meremuuseum ja Eesti Meremuuseum.
Sildfinantseerimise vahendid tagastatakse pärast projekti vahendite laekumist hiljemalt 31. detsembril 2012.
Sillamäe vabatsoon
Eelnõu eesmärk on jätkata Sillamäe vabatsooni tegevust aastani 2025. Sillamäe vabatsooni senine tähtaeg lõpeb 31. märtsil 2011. Samuti muudetakse osaliselt vabatsooni piiride koordinaate.
Eelnõu kohaselt jätkatakse Sillamäel I kontrollitüüpi vabatsooniga. See tähendab, et vabatsooni ümbritseb vähemalt kahe meetri kõrgune püsiaed, mis on pideva järelevalve all. Tollikontrolli teostatakse iga saabuva ja lahkuva kauba üle vabatsooni sisse- ja väljapääsudes. Sillamäe vabatsoon on avatud ööpäevaringselt.
AS Sillamäe Sadam taotleb lisaks tähtaja pikendamisele ka vabatsooni piiride muutmist. Kuni 31. juulini 2011 säilivad vabatsooni senised piirid. Alates 1. augustist 2011 hakkavad kehtima uued piirid. Piiride muutmise põhjuseks on vabatsooni väravasse rajatav autoparkla, mida saavad kasutada tollivormistust ootavad veokid. Parkla arvatakse vabatsooni territooriumist välja pärast selle valmimist alates 1. augustist 2011.
Korraldus jõustub 1. aprillil 2011.