Saksa investorid on nõus toetama oma laevaomanikke

Berliinis sai 18. märtsil kokku ligi 50 merenduses tegutseva firma esindajat. Teemaks merendusklastri hetkeolukord ja tulevikusuunad. Kohal oli ka Saksamaa merenduse koordinaator, Hans-Joachim Otto.

Kokkuvõtteks võib ütelda, et riigil (Saksamaal) ei ole hetkel plaanis rakendada erilist päästeplaani laevafirmade, sadamate ja laevatehaste abistamiseks. Riik ootab hoopis erasektori suuremat aktiivsust. HJ Otto sõnul on Deutsche Bank juba pidanud läbirääkimisi mitme investoritega, kes on valmis suunama raha laevafirmadesse kaheks-kolmeks aastaks tavapäraste tingimustega.

Otto lootus väljendab Saksamaa laevanduspankade (nt Deutsche Schiffsbank) probleemi, keda majanduskriis on raskelt tabanud ning kes ei suuda väljastada laevafirmadele lisalaenu. Lootused on suunatud kahele, riigiga seotud, pangale: HSH Nordbank ja Commerzbank.

Kuigi riik ei ole nõus välja tulema hetkel päästeplaaniga, on ta siiski nõus hindama praegust riigiomanduses oleva panga KfW poolt pakutavat toetusprogrammi tingimusi ning vajadusel sisse viima muudatused, et võimaldada abile lihtsamat ligipääsu.

Kohtumisel lepiti kokku 13-s punktis, mis muuhulgas pani riigile kohustuse üle vaadata võimalused suunata riigilaevade tellimused Saksamaa laevatehastele.

Lisaks lubab riik olla poliitiliseks toeks laevafirmadele läbirääkimistel Hiina ja Lõuna-Korea laevatehastega tellimuste finantseerimise tingimuste osas. Hetkel on Saksa laevaomanikel ligi 500 uut laeva tellimuses, neist 400 Hiina ja Korea laevatehastest. Saksamaa Laevaomanike Liit (Verband Deutscher Reeder) on võtnud abiks konsultandid firmast PricewaterhouseCoopers, et kindlaks määrata tellimuste rahaline puudujääk.

Kui jutuks tuli laevaehitus Saksamaal, siis pidid kohaletulnud tõdema, et standartsete laevade ehitusel ei ole selles riigis tulevikku. Samas oldi optimistlikud eriotstarbeliste laevade ehituse osas. Näiteks Eesti Veeteede Amet tellis Saksa laevatehasest Abeking & Rasmussen SWATH-tüüpi mõõdistuslaeva, lätlased viis patrullkaatrit.

Hea, kui on mida arutada, analüüsida ja parandada. Et istuda ühise laua taha ning leppida kokku milleski nii olulises kui seda tegid sakslased, peab olema osapooltel ühine nägemus merendusvaldkonna (-klastri) arengust ja perspektiividest. Kõik see on ka paberi peal varasemalt kinnitatud. Eestis on see raskeim samm tehtud ning töö merenduspoliitika kujundamise kallal käib. Visalt, kuid siiski käib. Tahe kõigi osapoolte, riik ja erasektor, vahel on olemas. Lõpetuseks soovin majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile jõudu vankri vedamisel ning teistele kannatust ja arusaamist. Lihtne on kritiseerida, raske ise ette võtta ja ära teha. Ühiselt on lihtsam…

Allikas: Lloyd’s List

Leave a Reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.