Sadamaehituseks hea aeg

Lugu Meie Maast.

Sadamate rekonstrueerimiseks on praegu ülihead rahalised võimalused, kuid sadamaid omavad omavalitsused on võtnud aastatepikkuse mõtlemisaja ja nii on oht soodne võimalus maha magada.

“Meil on kasutada suured ELi rahad – 480 miljonit krooni Ühtekuuluvusfondist,” rääkis ASi Saarte Liinid juhatuse esimees Ants Tammleht Eesti Päevalehele, lisades, et selle raha eest käivad praegu Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla sadama rekonstrueerimistööd.

Saarte Liinid on teinud 21 hanget ja 3–4 on veel teha. Osalejaid on kõige enam olnud 14, ehitajate tung objekti saamiseks on suur. Tammlehe sõnul tehakse ka alapakkumisi, mis hiljem tekitavad probleeme nii tellijatele, ehitusjärelevalvele kui ka ehitajale endale.

“Tegime palju erinevaid hankeid, et saada võimalikult palju pakkumisi ja maksimaalselt ehitusi. Soovime, et osaleksid ka väiksemad firmad, kes võtavad vaid mõned alltöövõtjad – see on soodsam mõlemale poolele,” selgitas ta.

Sadamaehitust lähiaastateks veel jätkub. Saarte Liinidel kui riigi äriühingul on töid teha lihtsam, aga Tammlehe sõnul on Saaremaal ka tublisid eraettevõtjaid, kes EASi toetuse abil sadamad korda teevad. “Õige pea peaks põllumajandusministeeriumi kaudu minema lahti ka kalasadamate rekonstrueerimise taotlusvoor. Anname endale aru, et sellist rahastust lähiaastatel sadamatesse ei tule,” lisas ta.

MTÜ Eesti Väikesadamate Liidu juhatuse esimees Jaak Reinmets kinnitas samuti, et praegused võimalused sadamate – nii suurte kui ka väikeste, kala- kui ka jahisadamate kordategemiseks on suurepärased. Aga mitte kauaks. “Eestis pole kunagi olnud nii häid võimalusi, kui seda on praegu PRIA ja EASi raha, mille kasutamisest on paraku juba pool aega läbi,” rääkis Reinmets, kelle sõnul sadamate rekonstrueerimine seisab enamasti omavalitsuste tegevusetuse taga.

Et välisfondid toetavad sageli vaid MTÜsid, on paljud erafirmad vormistanud end MTÜdena, saamaks väiksemat omafinantseeringu protsenti: MTÜdel on see 10–15, erafirmal vähemalt 50. Positiivse näitena nimetas Reinmets Salme vallas asuvat Lõmala sadamat, kus vald andis sadamaaluse maa MTÜle kasutamiseks.

Lõmalas sai MTÜ õiguse ehitada ka sadamahoone ja kohvik, mis aitab sadamal ellu jääda. “Ükski sadam end üksi ära ei majanda, ainuüksi hooldamiseks on minimaalne summa aastas 100 000 krooni, mille eest korraldatakse valve, poide panek jms,” selgitas ta.

Mairold

meremees ja sulesepp

Leave a Reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.