Käsmu Meremuuseumi Toimetised on nüüd internetis saadaval

Kirjutati aasta 1888. 12. novembril kinnitati Peterburis Eestimaa Jahtklubi põhikiri (Statuten des Estländischen Yacht-Club). Klubi põhieesmärgiks oli amatöörmeresõidu arendamine purje-, sõude- ja aurulaevadel. Klubi pidi kaasa aitama ka selliste spordialade harrastamisel, nagu ujumine, uisutamine, jahilaskmine ja vehklemine.

Klubi asutajateks olid põhiliselt Hiiumaa, Läänemaa, Harjumaa ja Virumaa mõisnikud, kellede maavaldused ulatusid mereni või selle lähedale.

Klubi asutamiskoosolek peeti 28 härra osavõtul Tallinnas 13. detsembril 1888 ja klubi kommodooriks valiti Rudolph von Gernet Haapsalust, kes jäi sellele ametikohale järgmiseks 28 aastaks! Klubi asukohaks määrati Haapsalu. Aastal 1890 võeti klubisse vastu 12 Tallinna purjekat, kes organiseerisid oma jahtide ankrukoha Tallinnas. 1897. aastal läksid asekommodooride ja juhatuse teised ametikohad tallinlaste kätte ning juhatuse asukohaks sai Tallinn; Haapsallu jäi klubi osakond.

………

Üldiselt oli klubi auliikmete nimekiri aukartustäratav. Siin oli Tsaari-Venemaa kõrgeid aukandjaid, ministreid, kubernere jt. 1890. aasta lõpuks oli klubi liikmete arv kasvanud 48-lt 61-ni ja aluste arv 21-lt 34-ni.

 Ülalolev tekst on pärit Anto Juske artiklist "Eestimaa Merejahtklubi". Artikkel on pikk ja väga huvitav. Ilmus see Käsmu Meremuuseumi Toimetises nr 1. Nüüd on kõik Toimetised internetis saadaval lugemiseks, kõik ilmunud 7 numbrit.

Toimetised leiab siit: KÄSMU MEREMUUSUMI TOIMETISED

Leave a Reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.