Aare-Maldus Uustalu, Euroopa Komisjoni logistika ja transpordi ekspert, kirjutas juba aastal 2005, et kui majanduskasvu soovitakse säilitada, siis tuleb merenduse potensiaali enam ära kasutada. Paraku meil headel aegadel eemalduti merendusest veelgi enam, investeeringud riigi poolt seni marginaalsed.
1998. aastal Washingtonis toimunud Maailmapanga aastakonverentsil tõestasid Harwardi Ülikooli teadlased Jeffrey Sachs ja John Luke Gallup, et umbes 50 % maailma jõukamate ja vaesemate riikide erinevusest on tingitud kahest asjaolust: meresadamate lähedusest ja tervislikust kliimast, mis ei võimalda levida massilistel haigustel. Teadlaste väitel toimub majandusintegratsioon suurema tõenäosusega nende riikide vahel, kellel on võimalik kaubavahetust pidada meritsi või suuremate jõgede kaudu.
Väga heade ideedega analüüs, kus autor toob välja nii Peipsi-äärse majanduse elavdamise ideed kui ka Lääne-Eesti saarte mereriigi loomise vajalikkuse:
Ristluslaevade külastatavuse poolest kuuluvad Euroopa esikolmikusse Peterburi, Helsingi ja Tallinna sadamad. Arvestades mereturismi pidevat kasvutendentsi ja logistika kui konkurentsieelise arendamise võimalusi, on Tallinna Vanasadama terminaalid ristluslaevadele kitsaks jäänud. Maailma parimad ja unikaalsed võimalused ristluslaevadele kaasaegse terminaali rajamiseks paiknevad Linnahalli sadamast loodesuunas, kus veesügavus moodustab 16 m ning kust pääs vanalinna on reisijatele lühim ja atraktiivseim. Paraku takistab seda linnajuhtide lühinägelikkus ning kinnisvarafirmade ja arhitektide saamahimu, mille tagajärjel vastupidiselt rahvusvahelisele praktikale on hakatud mereäärset maad müüma erafirmadele (Pro Kapital, Oberhaus), kes planeerivad sinna ehitada rikkuritele kortermaju. Tallinna rannapiirkondade detailplaneeringute koostamisel domineerib arhitektide ülimuslikkus ning mereteadlaste ja -spetsialistide tõrjutus. Euroopa Liidu liikmesriikides laekub landlord-tüüpi sadamatelt (Rotterdam, Hamburg, Helsingi jt) nende linnade infrastruktuuri arendamiseks munitsipaalmaa rendist. Nii, näiteks, saab Helsingi linn munitsipaalmaa (280 ha) rendist ligikaudu 10 mln eurot aastas. Seepärast on täiest lubamatu ja kuritegelik mereäärse riigimaa erastamine, mis viib maaga spekuleerimisele ja tähendaks Eesti kui mereriigi totaalse allakäigu jätkumist.
Loe lisa Maalehest: Eesti poliitikud rühivad parvlaevaühenduse teemaga omas suunas, kuulamata, mida räägivad asjatundjad.
Lääne-Eesti majanduskasvu tagab saarte mereriigi loomine
Täielikult on maha vaikitud ka Euroopa Komisjoni transpordikoridoride töörühmas CODE-TEN välja pakutud Via Baltica lisakoridoride projekti Via Islands idee. See nägi ette saarte ühtse majandusruumi loomist püsiühenduste rajamisega mandri ja Vormsi ning Hiiumaa ja Saaremaa vahele, mis omakorda võimaldaks rajada ca 10 m sügavusega sadamad Vormsi läänerannikule (Saxby) ja Hiiumaale Suursadama lähistele.
Kogu selle kompleksi rahastamisel oleks võimalik kaasata EL struktuurifondide vahendeid. See projekt oleks alternatiiviks Suure Väina sillale ja võimaldaks Lääne-Eesti saarte transpordiprobleeme kompleksselt lahendada.
Transpordi ja logistikaga seotud Eesti Vabariigi majanduslike, sotsiaalsete ja regionaalsete probleemide lahendamiseks ning EL struktuurifondide vahendite senisest märksa suuremaks kaasamiseks teadusuuringutesse tuleks Majanduse- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja logistika osakond Soome Vabariigi eeskujul ümber kujundada teaduse ja arengu osakonnaks. Eesti majanduskasvu edukus merenduse ja siseveetranspordi arendamise valdkonnas sõltub mitte üksnes teadlaste panusest, vaid suurel määral riigiametnike töö kvaliteedist, nende suutlikkusest ja vastutustundest. Okupatsiooniajal ja taasiseseisvuse aastatel hävitatud Eesti mereriik tuleb taastada! Tulevikuvõti on aastatuhandetaguse “Läänemere isandate” mõtteviisiga järeltulijate käes.
Loe Aare-Maldus Uustalu põhjalikku artiklit SIIT.
Ja nii kirjutas autor juba 4 aastat tagasi! Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ministri eestvedamisel on küll käima läinud merenduspoliitika väljatöötamine mitme töörühmaga, aga nende tegemistest on vähe kuulda. Samas kardan, et peale deklaratiivsete paberite ei tule sealt lähima paari aasta jooksul midagi. Merenduse taaselustamisest on mitmed majandusteadlased ja eksperdid kirjutanud, ka mitmetes komisjonides, ajaleheartiklites, ümarlaudades, glamuursetel konverentsidel ja spontaansetes jututubades 15 aastat tulemusteta räägitud. Samal ajal Eesti laevaomanike 60 laeva on läinud võõra lipu alla (Meretund 2009-05-16). Tegusid on vaja, tarvis oma nina otsast kaugemale näha.
Lisaks eelnevale suunan Oma Saare veergudele, kus tagasihoidlikult arvan, et Merenduse taaselustamine päästab pensionisambad.
Lisa: Peale merepoolse võimetuse pigistab king ka maapiiri pool.
Kui Eesti sadamad oma konteinerterminalide ehituse plaanid ellu viivad, suudavad nad vastu võtta kaugelt üle miljoni TEU konteinereid aastas. Transpordifirmadel on vastamata küsimus, kuidas selline hulk konteinereid Eestist edasi üle piiri mahub.
Loe 29. aprilli Äripäeva lisaväljaandest Logistika Tanel Raigi analüüsi: Kes pääseb konteineritega üle piiri?
Loe ka Logistikauudistest: Venelaste raudtee eelistamine võib sandistada Soome transiidi. Venemaa lähedal toimub kauba liikumistes üllatavalt kiireid pöördeid, seetõttu tuleb ka kiiresti reageerida.
3 thoughts to “Meri on mereriigi majanduskasvu eeldus, kuid seda fakti eiratakse”