Merenduse arengukava loomise ettepanek lükati tagasi

Mõned põhjendused järgnevas kirjas: Riigikantselei kiri 18.05.2009. Viidatakse töö üldsõnalisusele ja mõnedele vigadele bürokraatiareeglite täitmisel.  

Arengukava ettepanekus on merenduse valdkonna peamised probleemid välja toodud väga lühidalt, avamata probleemi tausta või selgitamata, miks toodud väide probleemiks on. Näiteks on probleemina välja toodud, et Eestis on sadamate haldamine väga erinev, ulatudes 100% erasadamatest kuni 100% riigile kuuluvate aktsiaseltsideni, aga ei ole selgitatud, miks sadamate erinev omand probleeme tekitab. Osa probleeme on välja toodud vaid ühelauseliste väidetena, näiteks: „Probleemiks on jäämurdmisproblemaatika – puudub riiklik jäämurdmisvõimekus“ või „Probleemiks on meremeeste elamis- ja töötingimuste regulatsioon“. Palume arengukava ettepanekus iga väidetava probleemi puhul piisavalt lahti kirjutada, milles probleem seisneb ning millel väide põhineb. Selleks soovitame kasutada olemasolevaid andmeid (nt. jäämurdmiseks kasutada olev ja vajaminev tehnika) või tuua näiteid (nt. regulatsiooni puudulikkuse kohta). 

 

Dokumentidega tutvudes ministeeriumite kooskõlastusi lugedes hakkas silma see, et enamusel ei ole kooskõlastamisel mingeid ettepanekuid, vaid välisministeerium on teinud märkusi vormistuse kohta ja riigikantselei ettepanekud mainitud juba eespool. SISULISI ettepanekuid teised ei teinud, kuigi tegelikult peaks merenduse valdkond kõiki puudutama, seda enam, et praegu on merenduse osa mitme ministeeriumi vahel jagatud (siseministeerium – merepääste, põllumajandusministeerium – kalalaevaregister, haridusministeerium – koolid ja õppelaevad, justiitsministeerium näeb juba praegu kitsaskohti seadusandluses jne jne. Usun, et ka sotsiaalministeeriumilgi oleks midagi öelda – tööjõu liikumise osas nt, kultuuriministeeriumil ju meremuuseumid ja keskkonnaministeeriumil on samuti merendusega palju pistmist, rahandusministeeriumgi võiks hinnata investeeringute võimalikkust jne.).

Kirjalikult kooskõlastasid dokumendi märkusteta Justiitsministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Põllumajandusministeerium. Vaikimisi kooskõlastuse andsid Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaministeerium, Haridusministeerium. Kooskõlastuse märkustega andisd Välisministeerium ja Riigikantselei. 

Mõistame, et mitmed ministeeriumid võivad merenduse suhtes ükskõiksed olla, ei puuduta see nende tööd otseselt. Aga kuidagi peaks ju sellele mõtlema, et kui merendus ja kõik sellega seotu on (ainuke?) potensiaalne valdkond, mis suudaks Eesti majandussurutisest välja tuua, ja uurima, kuidas saaks sellele suunale omalt poolt kasulik olla ja mis kasu see võib meile endile tuua.

Ükskõik, kuhu minna, jõuame ikka sadamasse. Fotol Triigi sadam.

——————————————–

Dokumendid ise on järgnevad:

MEREPOLIITIKA KOOSTAMISE ETTEPANEK.doc

MKM-i SELETUSKIRI DOKUMENDILE

Üsnagi üldsõnalised, ei midagi sellist, mida ei ole varem lugenud. Tekstis sisalduvaid "üleskutseid" ja teese oleme varemgi lugenud ja aastaid – peab tegema, tuleb teha, peab looma, pöörata tuleb tähelepanu, meetmeid tuleb kasutusele võtta jne. jne. Enamjaolt on kõik umbisikuliselt üles tähendatud, ridade vahelt loen välja, et "keegi teine peab tegelema". Näiteks laevastiku loomise vajaduse juures mainitakse ainult eraettevõtjaid ja riigile jääb ainult keskkonna loomine. Kuigi mõlemale poole oleks kasulik kui ka riiklik kaubalaevastik eksisteeriks.

Näiteks ühtse juhtimise all oleva riigiülesandeid täitva laevastiku idee ja merendusministeeriumi loomise kohta ei leidnud ma nendes dokumentides midagi. Samuti ei tõstatata Eesti riikliku kaubalaevastiku loomise vajalikkuse küsimust. Ka ei loe dokumentidest välja analüüsi, kuidas merenduse taaselustamine hakkab mõjutama Eesti majandust, elanikkonda, tööjõu liikumist jms. Samuti võiks üles tähendada, mis meil juba on ja mis olnud (hinnata sellega potensiaali). Näiteks meresõiduohutuse tõhustamisel on jõutud väga kaugele, suurimad struktuurfondide rahad, mis Eestisse toodud, on meresõiduohutusse suunatud ja projektid on töös, aga sellest dokumendist jääb mulje, et asi on veel lapsekingades.

????: Probleemid on meresõiduohutuse tagamises – praegu on tähelepanu olnud rohkem ennetamisel, näiteks sadamate turvalisus. Veeteed ei ole täies vastavuses rahvusvaheliste nõuetega, vajalik on veeteede planeerimine ja projekteerimine, mõõdistamine ja kaardistamine, navigatsioonimärgistuse moderniseerimine ning nende vastavuse tagamine tehnilistele nõuetele.

SELLEST:

Merenduspoliitika väljatöötamisel tuleb juhinduda põhimõtetest, mis viivad tulemusteni, mille puhul on arvestatud merekeskkonna tähtsust mereressursside säästval kasutamisel, vajadust arendada konkurentsivõimelist merendust ning säilitada teaduse ja tehnika tipptaset, edendada uuendustegevust muutuvates oludes, arendada merendusoskusi ja –kasvatust, tagada merendussektori tööhõive jätkusuutlikkus, tõsta rannikualade elukvaliteeti ja atraktiivsust elu- ja töökohana, vajadust arendada rannikuturismi, kasutada geograafilisi olusid ning toetada merepärandi hoidmist ja mererahva identiteedi tugevdamist.  

OLEME RÄÄKINUD JA RÄÄKINUD JUBA 10 AASTAT! Kas ka teile tundub, et see jutt on lihtsalt sõnavaht, kui selle taga ei ole tegusid?  Tuleb näha kaugemaid eesmärke, kui vaid tähtajaks nõutud paberi määrimine. Töörühmad peaks olema sellised, mis tegutsevad, praegune tegeleb vaid teksti kokkupanemise ja toimetamisega. Eesti merenduse suurkuju Johan Pitka omal ajal võttis kätte ja tegi, sõnavahu jaoks ei olnud aega. Ajalukku on ta jäänud mitte ainult oma kõnede vaid eelkõige tegudega. Tol ajal ei seganud sadade inimestega kooskõlastatud arengukava puudumine tegutsemist. Miks nüüd peaks?

Positiivne on vähemalt see, et viidatakse EK Rohelisele raamatule, mis sisaldab EL-i tulevase merenduspoliitika strateegilisi seisukohti.

Selge see, et kõik seonduv on veel algusjärgus. Koostatud dokument ei ole veel arengukava, kahju, et see  ikka veel valmis ei ole. Siinkohal ettepanek töögrupile – alustada tugeva lobby-grupi koostamist, kes naaberministeeriumitele merenduse olulisust selgitaks ja teeks ise ettepanekuid, mida iga ministeerium oma mätta otsas peaks arvesse võtma. Ilma teavituse ja mõjutustööta ei arene asjad kuigi tõhusalt. Võib-olla ajutiselt luua iga ministeeriumi juurde merendusvaldkonnaga tegeleva isiku jaoks töökoht kuni need isikud koonduvad lõpuks ühte meeskonda (merendusministeeriumis või muul moel)?

Seni ei mingeid konkreetseid tegevuskavu tähtaegadega. Ei ole ka soovitusi ühiskondlike ja erakondadeüleste ja valimistest sõltumatute kokkulepete saavutamiseks. Kui kaitsekulutuste kohta on ühiskondlik kokkulepe olemas (2 % SKP-st), siis midagi sellist tuleb ka merenduse arengukava ettepanekus ette näha. Vaja on konkreetseid summasid, kui palju peab riik igal aastal investeerima merendusse ja sellega seonduvasse, nt. 2 miljardit aastas? Ühiskondlikku kokkulepet oleks vaja näiteks kasvõi sellelegi, et need, kes laevadel töötavad, ei pea maksma tulumaksu (ja ka sotsmaks oleks väiksem), vastu pakkudes seda, et inimestel on töö.

Arengukava peab näitama ka seda külge, mis kasu sellest on lähima aasta-kahe jooksul, mil merendus peaks aitama Eesti majandussurutisest välja tulla. Mis kasu on sellest, kui oleme mere ääres ja seda potensiaali ära ei kasuta? Samahästi võiks Eesti riik olla keset Siberit, kus ei ole mere lõhnagi, rääkimata merevaatest…

Merenduse arengukava koostajad jätkavad oma tööd, et saaksime parema tulemuse. Usume, et konstruktiivne kriitika tuleb ainult kasuks. Jõudu!

 

Loe ka: Meri on mereriigi majanduskasvu eeldus, aga seda fakti eiratakse. Merendus päästab pensionisambad.