Fr.C63: Raamatud on ainuke vaheldus

16. juuli, 1996, kell 2341, teisipäev

Vähemalt hulga raamatuid olen läbi lugenud. Meeskond vahetab lektüüre omavahel ja nii jagub raamatuid tükiks ajaks. Täna sain läbi Mario Puzo raamatu “Sitsiillane”. Ajaviiteks oli hea lugeda küll. Isegi veidi parem raamat, kui “Ristiisa”. Samas ju Sitsiillane ju rohkem selline romantilisem ja heroilisem. Kunagistest kangelasjuttudest raamat kokku pandud. Mõnus oli lugeda.

Ajalehed on kõik läbi loetud. Mitu korda. Ka trükiarv üle loetud. Toimetuse tegijate nimed hakkavad meelde jääma… Isegi venekeelseid ajalehti oleme lugema hakanud. Kuigi seal pildimaterjali vähe.

 

Mereleksikoni lugedes leidsin artikli ka FC-st. Mõned numbrilised näitajad on küll erinevad sellest, mis meie praktikapäevikusse kirjutasime. Huvitav, kus see tõde on?

Mereleksikon (1996) kirjutab Fryderyk Chopini kohta:

Eesti kalapüügilaev, veeväljasurvelt (19590t) 1987. a-ni Eesti suurim laev. (koos sõsarlaeva Stanislaw Moniuszkoga); valminud 1965. aastal Gdanskis. Ühe sõukruviga külmruumidega mootorlaev; 13638 brt, L 165,5 ja B 21,3 m. Jõuseadme võimsus 6250 hj (4600 Kw), see võimaldab kiirust 15 sõlme. Laevaperes olenevalt reisiülesandest 200-248 inimest. Püügilaevadelt vastuvõetud kala võib külmutada, töödelda fileeks või konservideks. Töötlemisjäätmeist ja mittestandartsest kalast tehakse kalajahu. Üheaegselt kala vastuvõtuga varustab Fryderyk Chopin püügilaevu proviandi, kütuse ja mageda veega. Vajaduse korral saab laevalt arstiabi, ambulatooriumi sisseseade lubab sooritada lihtsaid kirurgilisi operatsioone. Baaslaeva spetsialistid (lukksepp, treial, keevitaja jt.) aitavad püügilaevade meeskondadel teha väiksemaid remonditöid. Fryderyk Chopini peamine tööpiirkond on Atlandi ookean. Reisid on ulatunud Islandi, Kanaari saarte ja Angolani.

pilt Mereleksikonist

Mairold

meremees ja sulesepp

Leave a Reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.