19. juuni, 1996, kell 2315, kolmapäev
Tööpäev. Ja ookeani pole seni enne nii vaiksena näinud. Lausa sile. Vaid mingi jõmm on sees.
Oleme värvimises tekiehituseni jõudnud. Turnime ja kõõlume nagu ahvid. Nüüd nagu kõrgusi ei kardakski. Igasugustel äärtel ja servadel liigume üsna osavalt. Tea, kas see on sellest, et kukkumisel on all meri (mis ei tundugi merel nii kõrge kukkumisena), sadamas kuskil tasakaaluga balansseerides on hirmsam, kui alla kai poole vaadata. Kui Klaipeda reidil poordi taga värvisime, siis olid ka vist varbaküüned mängus, kui tuli kuskil turnida. Nüüd me nagu baleriinid. Silver paistab eriti külma kõhuga olevat, ei näe vaeva turvatrakside kinnitamisega. Andres ikka veel kardab, aga on edusamme teinud. Lõpuks saame selle turnimise tulemusena tekiehituse valgeks värvitud.
Tegime pilti vendrite otsas, mis tekil lebavad. Nii suuri ma pole enne näinud. Aga kui need poordi taha laevade vahele riputatakse, siis ei tundugi nii suurtena.
Raineril on mingi jama. Juba teist päeva ambulatooriumikajutis arsti valve all. Oli öelnud, et kõht valutab koledasti. Arst katsunud siit ja sealt, aga kindel ei ole, mis viga. Pimesoolepõletiku ta välistavat. Raineril ei lähe ka söök alla. Praegu söövat ta tablette, mis arvatavat põletikku peaks maha suruma. Kas pannakse kanüüli otsa?
One thought to “Fr.C36: Vaikus enne tormi?”