Fr.C21: Griinvits paistab?

4. juuni, 1996, kell 1345, teisipäev
Eesti aja järgi kirjutan kell 1545. Täna öösel keerati jälle kellad tunni võrra tagasi, tund kauem magamist – pole paha.

Põhjameri. Kõigutab üsna kõvasti. Siin on laineharjade vahe palju suurem, kui Läänemeres, need juba mõjuvad me baaslaevajurakale. Siin on kangem meri, lained laugemad ja kõrgemad, kannavad vahuseid “jäneseid”. Meie grupil vahigraafikud navigatsioonisillas. Kuna tüürimehe ega kapteniga suurt ei suhtle, siis vaatasingi paar tundi jutti laineid. Mõned naftapuurtornid paistsid. Ja silmapiiril maad ei paista… Pidetu tunne on. Kui Läänemeres veel tajusin silmapiiri taga maad – pole kaugel, siinsamas- siis siin usaldad end täiesti ookeani meelevalda.

Arvestuse järgi kella viie ajal õhtul peaksime null-meridiaani ületama. Mina olen siis jälle vahis. Pidin sõpradele kajutisse helistama, kui joon paistma hakkab.

Viimase info järgi läheme Šotimaale. Kindel see pole, aga räägitakse Invernessi sadamast. Kapten olla lubanud, et saab ka maa peale. Vaatasime kaardiatlast ja avastasime, et see linn pole üldse Loch Nessi järvest kaugel. Ehk õnnestub ka see koletisejärv ära näha.

Lubatakse, et saame enne maaleminemist avanssi. Tea, kas see tõsi on…

Sama päev kell 2138.

Tunne on, et peaks juba magama minema, aga päike alles kõrgel. Eesti ajavöönd veel veres.

Niisiis mu vahi ajal, kell 1650 ületasime Greenwichi meridiaani. Teised tegid ühisfoto, mina kahjuks sellele pildile ei saanud. Olin sel ajal hoopis roolis ja hoidsin laeva kursil. Esimest korda elus. Tuul juba nii tugevaks läinud, et autopiloot ei tahtnud hästi kursil hoida ja siis käsutatigi mind rooli. Kurss oli täpselt 270 kraadi, täpselt läände. Natuke tahtis harjumist see roolimine. Gürokompassi repiitori järgi tuli hoida, alguses oli refleks rooli vastupidises suunas pöörata, aga tegelikult peab pöörama kurssi sinnapoole, kuhu kompassi numbrid jooksevad. Aga harjusin kiiresti.

Täna oli selle reisi tugevaim tuul, kuid torm veel päris mitte.

———————————————————————————————————-

By Dan

06:40

Olemegi lõpuks Põhjamerel. Kõigutab siin normaalselt. Kell 0800 lähen vahti. Kellad on juba 2 tundi taha keeratud. Päike paistab. Eile nägime Ütuga 2-hte delfiini ujumas. Paljud ei uskunud. Tööd tegime tublisti. Tänasest on meil vahikord, suus tuleb õppegrupp. Saab puhata 6 päeva. Tuppa oleme trenni jaoks toonud kaks seeklit. Üks päev päevitasime. See juhtus 31. mail kell 13:50, kui me Klaipedast väljusime. Film pole fotoaparaadis ikka veel täis saanud… Kardan, et lasen juba vanu kaadreid üle :)

01. juunil möödusime Bornholmi saarest. 02. juunil möödusime suurest ehitatavast sillast.

By Ülar

Võiks öelda, et see rooste, mis seal laeval sai maha taotud, talletus me kogemustesse roostevabalt ja see papist silt, mis greenwichil kõrgustesse lendas, vist näitas, et tegu pole papist poistega.

Peale pildistamist lendas papist silt tugeva tuule tõttu käest. Ja selle asemel, et laintesse kukkuda, lendas see tuulelohena hoopis kõrgemale. Laeva sõidutuulest hoogu ja tormituulest lisa saades kaduski kuhugi pilvede poole. Viimasel hetkel sai silt fotole jäädvustatud, aga merrekukkumist silm enam ei seletanud. Päris hea elamus.