31. mai, 1996, kell 2215, reede.
Täna kell 1400 väljusime sadamast. Me muidugi kõik reelingu ääres rivis ja vaatasime, kuidas viimased ametimehed kiirustasid laevatrapist alla ja meie kokast, Velikaja Ljubovist, püüdsid mööda saada. Miskipärast oli kokk otsustanud oma asju kaldal viimasel hetkel ajada ja venis nüüd trapist üles. Ega see 150 kilo ülestarimine pole meelakkumine. Üks meie laeva mees, väike vanake, keksis tema ümber ja vist tahtis aidata. Pilt oli päris koomiline.
Vaatasime üsna kaua sadamale järgi. Lõpuks vilu mereõhk sundis meid kajutisse minema.
Peale sadamast lahkumist polnud täna midagi erilist. Koorisin kambüüsis 4 tundi jutti kartuleid.