Fr.C16: Maarotid ja -jänesed

30. mai, 1996, kell 1500, neljapäev
Klaipedast pole enam midagi tahta, kõik raha ära kulutatud. Viimase raha eest oli plaan õlut osta, aga see läks luhta.

Klaipeda kesklinnas käisime küll liinibussiga, aga meil ei tulnud kordagi pähe piletit osta. Ei saanudki aru, kus neid müüakse. Täna oli vaja lõunaks linnast tagasi jõuda ja et see kiiremini toimuks, valisime mugava ühistranspordi. Paar peatust enne meie plaanitavat bussi hülgamist imbus reisijate hulka kontrollirahvast. Ülar pani kõige esimesena tähele, et rahvas hakkas närviliselt nihelema. Kontrollid tegutsesid kui mafioosnikud, iga ukse juurde ilmus kogukas olend. Ülar vajus keha raskusega ühe kontrolöri käele, mis käsipuust kinni hoidis ja murdis ennast välja. Selleks ajaks, kui meist ülejäänud jõudsid reageerida, bussi uksed olid juba suletud ja buss võttis kohalt. Olin üsna külma kõhuga, lootsin järgmisest peatusest välja trügida. Mõne aja pärast selgus, et ei olnud see nii lihtne midagi. Omavahel leppisime kokku, et räägime vaid inglise keelt ja nende jutust aru ei saa. Dan otsustas vene keelele üle minna ja meie üritus umbkeelseid turiste mängida luhtus.

Lõpp-peatuses valgus rahvas bussist välja ja buss liikus politseimaja ette. Siis läks kemplemiseks. Püüdsin sõpru veenda, et murrame korraga ustest välja, korra oli mõte isegi seda üksi üritada, aga ei tahtnud sõpru jätta. Keegi ei võtnud vedu. Keegi meist lobises välja, et oleme rahata kadetid laevalt ja selle peale kontrolör ütles, et neid on ennegi nähtud ja politsei on neid laeva talutanud. Ühesõnaga ähvardati, et kui meilt dollareid ei saa, siis küsitakse seda juba kaptenilt. See pani meid mõtlema. Mõtlesin, et siis küll on praktikaga aamen ja kojusõit. Sellegipoolest ei tahtnud ma viimast õlleraha loovutada. Dan otsustas, et rebjata, davaite zhit druzno ja maksis meie kõigi eest trahvi ära. Kui trahv makstud, lendasime kõik bussist välja. Mul veel tekkis trepil küsimus, et kas mingit kviitungit vastu ei saa, aga buss siis juba hakkas liikuma.

 

Nüüd mõtlen, et tegelikult saime tõmmata ja kooriti päris korralikult. Kui keegi Vasja sai tänu meie “annetusele” super-nintendo uue mängu osta, siis las elab sellega õnnelikult.

Homme olen köögitoimkonnas. Teen näppudele trenni.

Mairold

meremees ja sulesepp

2 thoughts to “Fr.C16: Maarotid ja -jänesed”

  1. No Mairold… Tegevus oli natuke teine seal bussis. Eesti keeles purssisime me kõik seal alguses ning kui ma õieti mäletan, siis nõudsime isegi saatkonda viimist :) Vene keelega tulin välja alles siis, kui mutikesed reageerisid meie jorina peale nii: Hvatit vam tut pretvorjatsa. Mõ vas znajem, võ zhe estontsõ :) Ja trahvi maksin ma ainult 2 inimese eest vist a 3 USD. Aivarile suutsin viimasel hetkel sokutada selja tagant ühe kahest suveniiriks ostetud bussipiletist. Teise lõin loomulikult ise läbi. Kui mu mälu mind ei peta, siis Aivaril oli ka väike kähmlus komposteri juures, kus kontrolör tahtis Aivarit takistada piletit läbi löömast. Eks Aivar võib seda ise kinnitada, kui tol hetkel teda valitsenud “hirm” :D talle amneesiat ei tekitanud. Aga võib-olla oli see kõik hoopis teises filmis ja teisel ajal…

  2. Aitäh Dan, hea, kui sündmustest teiste kohalolijate silme läbi teada saan. Nüüd tuleb meelde küll, et tõepoolest olid sul mingid piletid olemas ja Sina ei olnudki “kiskijate” piiramisrõngas, aga seda mul kirjas ei ole. Ega ma ise ka ei mäleta täpselt, kuidas kõik oli, kirja pole siis viitsinud detailsemalt panna. Bussis olin rohkem oma mõtetega hõivatud, teiste tegevus oli nagu tagaplaanil ja eks see kajastub ka mu kirjapandus. Kirja pandud on ka mu hinnang, mida oleks võinud teha jms, mis tähendab, et ilmselt olen kaaslaste suhtes kriitiline olnud. Mis ei tähenda, et sinu tegevus oleks vale olnud. Minu ja Tiidu jonn ei pruukinud parema lõpplahendusega olla (pealegi lõunasöök ootas;)…

    Inglise keelt kasutasime siis, kui nõudsime saatkonda viimist, muidu rääkisime tõepoolest omavahel eesti keelt :) Väike täpsustus. Ja seda pole mul ka kirjas, et tegelikult ma maksin oma viimasest õllerahast Sulle trahviraha tagasi. Ma võlgu ei jäänud.

    Politseimaja ette ju buss seisma jäi ja noore kadeti hirm kapteni käest pähe saada oli täitsa olemas.

    Aitäh Dan, ehk Aivar ja Tiit täiendavad ka meie kirjapandut? Ülar jättis meid ju “kiskijate” kätte, tal pole vist suurt midagi lisada :)

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.