SLÕL: Relvaveo uurimine Estonial viis ehmatava tulemuseni

SL Õhtulehelt Kadri Paas

Riigiprokuratuur esitas valitsusele lõpparuande, mis käsitleb Estonia relvaveo uurimistulemusi. Ühe uurimisega seotud ametniku sõnul on raporti tulemused ehmatavad.

Möödunud aasta kevadel, 7. märtsil lõi valitsus asjatundjate komisjoni, kes pidi uurima 1994. aasta septembris reisiparvlaeval Estonia sõjalise kasutusega seadmete veo asjaolusid.

AVALIKUSTAJA: Rootsi endine tollitöötaja Lennart Henriks­son rääkis ülemöödunud aasta detsembris, et vahetult enne Estonia hukku tuli Eestist Rootsi kaks autot, milles olid kastid salajase sõjatehnikaga.
Arhiiv

Valitsus määras komisjoni esimeheks juhtiva riigiprokuröri Margus Kurmi ja komisjoni liikmeteks Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Kristel Siitam-Nyiri, kapo peadirektori nimetatud ametniku ja teabeameti juhi määratud töötaja.

Komisjon sai ülesande vastata küsimustele, mis puudutasid Estonial väidetavat sõjatehnika vedu.

Kes, kui palju ja mida relvalastist teadis?

Näiteks pidi vastama küsimusele, kas sõjatehnikavedu reisiparvlaeva reisidel, mis saabusid Tallinnast Stockholmi 14. ja 20. septembril 1994, toimus Eesti ametkondade teadmisel ja/või koostöös nendega.

Kui selline koostöö oli, siis mis ametkondade ja/või ametiisikute kaudu see käis ja millistel kokkulepetel põhines. Kas kokkulepete sõlmimise ja vedude teostamise ajal kehtinud Eesti õigusaktidega oli selline koostöö lubatud või ei olnud?

Samuti pidi komisjon välja selgitama, kuidas toimus 14. ja 20. septembril 1994. a Stockholmi saabunud sõjatehnika vedu Estonia pardale.

Peale selle pidi komisjon vastama küsimusele, kas on alust kinnitada, et reisiparvlaeval Estonia veetud sõjalise kasutusega seadmete näol oli tegu elektroonikaseadmetega, mis ei sisaldanud lõhkeainet ega olnud relvasüsteemide osad.

Samuti pidi komisjon veel kord üle kontrollima Rootsi uurimuse «Kaitsematerjali veo kohta M/S Estonial» raportis esitatud seisukoha, et Tallinnast 27. septembril 1994 väljunud, laevahukuga lõppenud reisil sõjalisi materjale ei veetud.

Komisjon pidi selgitama, kas on olemas Estonia huku põhjuste seisukohalt olulisi asjaolusid, mida ei ole vajaliku põhjalikkusega uuritud.

Komisjoni töö eest pandi vastutama justiitsminister. Samuti määras valitus kindla kuupäeva, kui töö pidi valmis olema.

Esialgu plaanis komisjon töö valmis saada mullu 1. septembriks. Paraku see ei õnnestunud. Järgmiseks tähtajaks seati 10. detsember. Ka siis ei õnnestunud lõpparuannet kaante vahele saada. Uus tähtaeg määrati 10. märtsile ja eelmisel reedel edastas Margus Kurm uurimuse valitsusele.

«Raporti tulemused on ehmatavad!»

Sõjatehnikaveo uurimisega kokku puutunud ametniku sõnul pikendati uurimistähtaegu väga mõjuvatel põhjustel. Mis need mõjuvad põhjused olid, ta ei ütle. Samuti jääb esialgu saladuseks, mida uut ja huvitavat lõpparuanne sisaldab.

«Olukord on keeruline. Raporti tulemused on ehmatavad,» jääb allikas napisõnaliseks.

Riigiprokurör Margus Kurm ütleb SL Õhtulehele, et vähemalt esialgu ei kuulu raporti sisu avalikustamisele. Valitsuse pressibüroo teada tuleb lõpparuanne neljapäevasel valitsuse kabinetinõupidamisel arutlusele ning seejärel on selge, kas ja kuidas raport avalikustatakse.

Täna kohtub peaminister Andrus Ansip Rootsi suursaadikuga Eestis Dag Harteliusega. Võib vaid oletada, kas sõjatehnikaveo teema valitsusjuhi ja suursaadiku kõneaineks kerkib.

Sõjatehnikavedu parvlaeval Estonia hakati uurima, kui tunamullu detsembris avalikustas Rootsi ekstollitöötaja Lennart Henriksson intervjuus Rootsi telejaamale SVT 1, et vahetult enne Estonia hukku tuli Eestist Rootsi vähemalt kaks autot, milles olid kastid salajase sõjatehnikaga. Tal on alles dokumendid, mis näitavad, et 14. ja 20. septembril 1994 tuli Stockholmis laevalt sõiduk, mida tolliametnik kontrollida ei tohtinud. Siiski vaatas Henriksson autode pagasiruumi ja nägi mõne kasti sisu. Tema hinnangul oli seal sõjaväeelektroonika.

Mairold

meremees ja sulesepp

Leave a Reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.